SURNU EEST TEHTAVAD USULISED KOHUSTUSED

Mida teha, kui ilmnevad surma tunnused

Surma lähenemise tunnused on see, et jalad lõtvuvad ja pikenevad, nina kõverdub ja meelekohad vajuvad sisse. Sellises seisundis haige pannakse lamama paremale küljele, nägu kibla poole. Nii lamama panemine on sunna. Lubatud on panna ta ka selili, jalad kibla poole. Praegu tehakse nii. Kuid pea alla tuleb midagi panna. Nii jääb tema nägu kibla poole. Kui see on raske, on lubatud panna ta lamama ka nii, nagu on kõige kergem. Tauhidi sõna (Kalimat at-tauhid) meelde tuletades (talkin) on hea öelda ka „Muhammadun Rasulullah“. Surma tunnused on kangestumine, jahtumine ja lõhn. Kui surm on kindlaks tehtud juba enne neid tunnuseid [sellest, et hingamine on lakanud ja suu ette hoitud peegel ei tõmbu uduseks, ning pulsist, millest saab aru, et süda on seiskunud], on sunna sulgeda surnu silmad ja siduda tema lõug kinni.

Mida teha pärast surma

Silmade sulgemine ja lõua kinnisidumine on sunna. Lõug seotakse laia riidega üle pealae kinni. Silmi sulgedes on sunna öelda „Bismillah va ala millati Rasulillah“ ja lugeda sellega seotud dua. Enne kui keha jahtub, on sunna painutada ja sirutada sõrmi, küünarnukke ja põlvi ning jätta käed ja jalad sirgeks. Nii on kergem teda pesta ja surilinasse mähkida. Enne jahtumist võetakse surnult riided ära ja ta kaetakse laia kerge linaga. Lina üks ots pistetakse pea alla, teine jalgade alla. Kõhule, lina peale või alla, pannakse midagi [nuga või muu raudese], et kõht ei paisuks. Sobib, et see kaaluks üle saja grammi. Pesemine, surilinasse mähkimine, matusenamazi (džanaza) sooritamine ja matmine on fard kifaja (ühiskondlik kohustus). See tähendab, et kui seda teeb vajalik arv inimesi, ei ole see teistele enam fard. Ka laps võib surnut pesta. Kui naisi ei ole, ei või mees naist pesta. Kuid kui surnu on pealaest jalatallani kaetud, teeb tema sugulane (kui sugulasi ei ole, siis keegi teine), riie käe ümber mähitud, katte alla ulatudes talle tajammumi. Sest surnu aurat on nagu elava aurat. Haram on ka puudutada kohta, mida on haram vaadata. Parem on õpetada last ja lasta tal surnut pesta. Hanafiidi mazhabis ei või abikaasa oma naist pesta ega teda puudutada, sest naise surmaga lõpeb nikah kohe. Teda vaadata on lubatud. Ülejäänud kolmes mazhabis on abikaasal lubatud oma naist pesta. Ka hanafiidi mazhabis on naisel lubatud oma abikaasat pesta, sest pärast abikaasa surma kestab nikah kuni ooteaja (idda) lõpuni [neli kuud ja kümme päeva]. Naist ei või pesta mees ega meest naine. Sel juhul tehakse tajammum, riie käe ümber mähitud. Tajammumi tegev mees ei tohi vaadata võõra naise käsivarsi. Kui naine on tema sugulane, ei ole vaja kätt riidesse mähkida, sest mahramist sugulase käsivarte ja näo vaatamine ja puudutamine on lubatud. Kui inimesest leitakse ainult pea või pool keha, siis seda ei pesta ja selle eest matusenamazi ei sooritata. See maetakse nii, nagu on. Kui leitakse üle poole kehast, isegi ilma peata, või pool keha koos peaga, siis see pestakse ja selle eest sooritatakse namaz. On mustahab, et surnu pesija võtaks enne ise gusli (täispesu). Kui surnut peseb džunub või menstrueeriv naine, on see makruh. Vesi, millega surnu on pestud, muutub kasutatud veeks (ma al-mustamal). See muutub nadžiseks, ebapuhtaks. Seepärast peavad pesijad hoiduma, et see nende peale ei pritsiks, ja mähkima end põlleriidesse. Pärast pesemist on surnu puhas. Pesemiskohta ei tohi siseneda keegi peale pesija ja tema abilise. Pesijad peavad olema usaldusväärsed inimesed. Õnne tunnustest, mida nad surnul näevad, nad räägivad, õnnetuse tunnustest aga mitte. Nad ei too surnu puudusi päevavalgele. Surnu eestkostja (vali) võib siseneda. Meie isand Allahi Sõnumitoojat (sallallahu alaihi va sallam) pesid Abbasi poeg Fadl ja Ali (radijallahu anhum). Usama (radijallahu anhu) valas vett. Abbas (radijallahu anhu) käis sisse ja välja. Mis põhjustab elavale valu, see põhjustab valu ka surnule. Seepärast ei pesta surnut väga külma ega väga kuuma veega. [Et surnu ei hakkaks lõhnama, ei panda teda ka külmkambrisse. Et ta ei hakkaks lõhnama, tuleb ta kiiresti maha matta ning teda ei tohi hoida, oodates kaugelt tulevaid inimesi.] Zamzami veega pesemine ei ole lubatud.

„Surge enne, kui te surete. Arvestage iseendaga, enne kui teiega arveid õiendatakse!“ Hadith šarif

Surnu pesemine

Kõigepealt süüdatakse bahur ja kantakse seda kolm korda ümber pesulaua (serir), et seda suitsutada. Võib ka viis korda. Bahur on taim. Sellele lisatakse agarpuu laaste ja storaksipuu vaiku, pannakse anumas tulele ning pesulauda hoitakse tõusvas suitsus. Laud peab olema naba kõrgune ja veidi kaldu. Valmistatakse vesi, mis on keedetud seedripuu lehtede või seebirohuga ja jahutatud leigeks, või vesi, millesse on pandud lõhnavat valget ainet, kamprit. Vesi ei tohi olla väga kuum ja see peab olema soolane. Jahe ja soolane vesi aeglustab kõdunemist. Surnu pesemisel on sunna teha kavatsus (nijjat). Ilma kavatsuseta muutub ta küll puhtaks, kuid fard ei lange ära. Kaetud surnu pannakse suitsutatud lauale selili või nii, nagu on kergem. Teda pestakse nii, et naba ja põlvede vaheline osa on kaetud, sest naise aurati koht naiste ees on nagu mehe aurati koht meeste ees. Lauale kibla poole asetamine on sunna. Surnule, isegi kui ta on laps, tehakse kõigepealt abdest. Kuid suhu ja ninna vett ei anta, vaid need puhastatakse riidega. Kui suhu satub vett, kiirendab see kõdunemist. Kõigepealt pestakse nägu. Seejärel pestakse käsivarred, tehakse pea, kõrvade ja kukla mash (märja käega ülepühkimine) ja pestakse jalad. Pea ja habe pestakse altee (hatmi) või seebiga. Seejärel pööratakse surnu vasakule küljele ja pestakse, valades vett paremale küljele. Vesi tuleb lasta voolata kuni nende kohtadeni, mis puudutavad pesulauda. Nii pestakse teda kolm korda vett valades. Seejärel pannakse ta samamoodi paremale küljele ja pestakse, valades vett vasakule küljele õlast jalani kolm korda. Siis tõstetakse ta istuma ja tema kõhule vajutatakse kergelt. Kui midagi tuleb välja, pestakse see ära [see tähendab, eemaldatakse vett valades]. Siis pannakse ta vasakule küljele ja parem külg pestakse uuesti [see tähendab, vett valatakse õlast jalani]. Nõnda on ta pestud sunna kohaselt, see tähendab kolm korda. Kui pärast pesemist tuleb välja midagi, mis rikub abdesti, teda uuesti ei pesta ja abdesti uuesti ei tehta. Kui juukseid kukub välja, pannakse need surilina sisse. Sunna on matta ka elava inimese küüned, juuksed ja hambad. Pärast pesemist kuivatatakse surnu laual riidega. Tema juustesse ja habemesse pannakse hanutiks nimetatud lõhnaainete segu või kamprit. Safrani panemine on makruh. Kehaosadele, millega ta tegi sadždat [otsaesisele, ninale, põlvedele, sõrmedele ja varvastele], pannakse kampriga puistatud vatti. Lubatud on panna vatti suhu, ninna, kõrvaavadesse ja silmadele. Ka uppunu pestakse kolm korda või liigutatakse teda pesemise kavatsusega vees kolm korda. Ka vihmas märjaks saanu pestakse.

„Hauas olev surnu on nagu inimene, kes on meres uppumas: ta ootab alati duad oma isalt, emalt, õdedelt-vendadelt ja sõpradelt“ Hadith šarif

Mehe mähkimine surilinasse

Sunna on, et mehe surilina (kafan) koosneks kolmest osast. Istanbulis on kombeks osta surilinaks meestele seitse ja naistele kaheksa meetrit batisti. Laius on 130–140 sentimeetrit. 1) Izar: see ulatub pealaest jalgadeni. Selle laius on üle ühe meetri. 2) Kamis [pikk särk nagu kuub]: see on kaks korda nii pikk kui vahemaa õlgadest jalgadeni. Riie murtakse keskelt pooleks ja murdekohast lõigatakse sirge ava, millest pea läbi mahub. Varrukaid ega allääre avasid ei lõigata. 3) Lifafa: see ulatub pea ja jalgadest kaugemale ning on laiem. Pea kohalt ja jalgade alt tõmmatakse otsad kokku ja seotakse riidega. Hazrat imaam Rabbani ütleb, et kui surilinu on rohkem kui kolm, on see bidat. Hea on iga surilina osa enne kirstu panemist eraldi suitsutada. Kasulik on teha surilina õiglaste (salih) ja aulijate pesust või riietest või panna need surilina sisse, surnu näole või rinnale. Kirstu laotatakse kõigepealt lifafa. Siis laotatakse selle peale izar. Ka kamis pannakse kirstu. Seejärel kantakse bahurit kolm või viis korda ümber kirstu. Kõigi kolme surilina peale puistatakse hanutit. Kui surnu on kuivatatud, võetakse kamis kirstust, tõmmatakse üle tema pea ja sirutatakse jalgadeni – pool eest, pool tagant. Basmalaga pannakse ta kirstu izari peale lamama. Kõigepealt keeratakse surnu peale izari vasak pool, siis parem pool. Ka lifafa suletakse samamoodi. See tähendab, et parem serv tuleb vasaku serva peale.

Naise mähkimine surilinasse

Sunna on, et naise surilina koosneks viiest osast: kamis, izar, lifafa, himar ja rinnariie. Himar on peakate, umbes seitsmekümne viie sentimeetri pikkune. Selle otsad ripuvad näole, seda ei mähita ümber pea. Rinnariie ulatub õlgadest põlvedeni. Kirstu laotatakse kõigepealt lifafa. Siis laotatakse selle peale izar. Ka kamis pannakse kirstu. Rinnariie laotatakse enne või pärast izarit. Kui naise kamis on suletud, jagatakse tema juuksed kaheks ja asetatakse mõlemalt poolt rinnale, kamise peale. Juuste peale pannakse himar ja selle peale suletakse izar. Rinnariie mähitakse enne või pärast izarit. Seejärel suletakse lifafa. Lifafa pea- ja jalaotsad ning keskkoht [see tähendab mao kõrguselt] mähitakse ja seotakse riidega kinni. Suur poiss mähitakse surilinasse nagu mees. Suur tüdruk mähitakse surilinasse nagu naine. Väike poiss mähitakse ühte, väike tüdruk kahte surilinasse. Surnult sündinud last, raseduse katkemisel tulnud loodet ja inimese kehaosa [näiteks kätt] surilinasse ei mähita, vaid need mähitakse riide sisse ja maetakse. Kirst peab olema puust, naelteta, tappidega kokku pandud. Pärast lühikest duad ja pärast seda, kui surnule on kõik õigused andeks antud, viiakse ta musallale ja tema eest sooritatakse namaz.

Haudade külastamine ja Püha Koraani lugemine

Teose „Širat al-islam“ lõpus on öeldud, et haudade külastamine on sunna. [Neid külastatakse kord nädalas, vähemalt aga pühade ajal. Neljapäeval, reedel või laupäeval külastamine on suurema tasuga.] Külastaja võtab õppust, mõeldes sellele, et surnu kõduneb. Usman (radijallahu anhu) nuttis hauast mööda minnes nii palju, et ta habe sai märjaks. Ka surnu saab kasu tema eest tehtud duast. Allahi Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) külastas oma sugulaste ja kaaslaste (radijallahu taala anhum) haudu. Pärast salamit ja duad istutakse selg kibla poole, nägu haua poole. Käte ja näo hõõrumine vastu hauda ning mulla suudlemine on kristlaste komme. Lubatud on suudelda ainult oma ema ja isa haua mulda.

Õilsates hadithides on öeldud:

„Kui keegi läheb oma tuttava hauale ja annab salami, tunneb surnu ta ära ja vastab tema salamile.“ „Kui keegi külastab uskliku hauda ja ütleb: Allahumma inni asaluka bi-hakki Muhammadin va ali Muhammadin an la tuazziba hazal-majjit, võetakse surnult karistus ära.“ „Kes külastab igal reedel oma vanemate või ühe neist hauda, sellele antakse andeks.“

Suurte isikute haudade külastamiseks on hea mitte sõita kaugetele maadele, vaid külastada neid siis, kui minnakse sinna mõnel muul asjal. Ainult meie isand Prohveti (alaihis-salatu vas-salam) külastamiseks minek on suure tasuga. Kes külastab prohveteid (alaihimus-salam) ja aulijaid (alaihimur-rahma), saab kasu nende õnnistatud hingedest. Tema süda puhastub niivõrd, kuivõrd suur on tema armastus ja kiindumus nende vastu. Kui mausoleumides patustatakse, näiteks kui sinna tulevad ka katmata naised, ei tohi külastamist jätta; kui ta ei suuda neid takistada, peab ta seda südames vihkama. Samamoodi tuleb minna ka sellise uskliku matustele, kus on naisi või kus lauldakse laule ja ilahisid või peetakse kõnesid. Haua juures või mujal tuleb lugeda Püha Koraani, kinkida selle tasu surnutele ja teha nende eest dua, sest paika, kus loetakse Püha Koraani, laskub halastus (rahmat) ja õnnistus (baraka). Seal tehtud dua võetakse vastu.

„Kes külastab igal reedel oma vanemate või ühe neist hauda, sellele antakse andeks“ Hadith šarif

Teoses „Džila al-kulub“ on öeldud: Kalmistule tulija ütleb seistes: „Assalamu alaikum, ja ahla dar al-kaum al-muminin! Inna inšallahu an karibin bikum lahikun.“ Seejärel loeb ta Basmalaga üksteist korda suura al-Ihlas ja ühe korra suura al-Fatiha. Seejärel tuleb tal lugeda dua: „Allahumma Rabbal-adžsadil-balijah, val-izamin nahiratillati haradžat minad-dunja va hija bika muminatun, adhil alaiha rauhan min indika va salaman minni.“ Haua juurde tulles läheneb ta surnu paremalt [haua kibla] poolt ja jalgade poolt. Ta annab salami. Seistes, kükitades või istudes loeb ta suura al-Bakara alguse ja lõpu, õilsa suura Ja Sin ning suurad Tabarak, at-Takasur, õilsa al-Ihlas ja al-Fatiha ning kingib nende tasu surnule. Teoses „Kitab al-fikh ala al-mazahib al-arbaa“ on öeldud: „Haudade külastamine on meestele sunna, et võtta surnutest õppust ja mõelda teispoolsusele. Külastada võib iga hauda, nii lähedal kui ka kaugel. Eriti on sunna minna kaugele, et külastada õiglaste (salih) ja aulijate (rahimahumullahu taala) haudu. Allahi Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) õnnistatud haua külastamine on üks väärtuslikumaid jumalateenimisi. Ka vanematel naistel on lubatud haudu külastada, kui nad on kaetud. Külastamisel ei ole lubatud teha tavafit ümber haua, suudelda kivi või mulda ega paluda surnult midagi, mida ta ei suuda teha.“ Aulijatelt (rahimahumullahu taala) palutakse, et nad paluksid tema eest (šafaat), teeksid tema eest dua ja oleksid vahendiks, et Allah Kõigekõrgem annaks palutu.

See Sarvar on meie Issanda selline teener,
et igal ohuhetkel loodetakse tema eestpalvet.
Ta on selline Sõnumitooja, kes kutsub inimesi
Allahit teenima – järgige teda kindlasti!
Kes nii teeb, tunneb end kindlalt ja leiab rahu,
nagu hoiaks ta kinni tugevast köiest, mis kunagi ei katke.
Oo Allah, luba, et ka tema perekonnale ja kaaslastele
ning neile jumalakartlikele (ahl at-takva), kes neid järgivad,
sajaksid lakkamatult halastuse pilved,
et leebed ja helded teenrid jõuaksid Sinu halastuseni.
Oo Issand, nii kaua kui puhub hommikutuul,
nii kaua kui moringapuu oksad tuules õõtsuvad,
nii kaua kui karavanijuht oma magusate viisidega
oma kaamelitesse igatsust äratab,
saada halastuse pilv universumi uhkusele (Fahr al-kainat) ning tema perekonnale ja kaaslastele
ja neile, kes neid järgivad.
Kasidat al-Burda

Makam Ibrahim Kalju, millel on Ibrahimi alaihis-salam õnnistatud jalajälg ja mida ta kasutas Kaaba ehitamisel tellingu ja astmekivina ning millel ta täitis oma ülesannet kutsuda inimesi Allahi juurde. Ibrahimi alaihis-salam imena tõusis see kalju nagu lift soovitud kõrgusele ja laskus alla ning aitas nõnda hoonet ehitada. Selle õnnistatud kivi ümber olnud maksura (piirdega ehitis) kõrvaldati ja lammutati Saudi Araabia kuninga Faisali ajal ning selle asemele pandi praegugi seisev kuusnurkne klaasist kaitsekast ning kivi kohal on nüüd kõik täiesti avatud.