ELU TEISPOOLSUSES

Elu teispoolsuses algab surmaga

Suremine ei ole olematuks muutumine. See on sündmus, mis olemasolu ei hävita. Surm on hinge ja keha sideme lõppemine. See on hinge eraldumine kehast. Surm on inimese üleminek ühest olekust teise. See on kolimine ühest kodust teise. Umar ibn Abdulaziz (rahmatullahi alaih) ütles: „Teid on loodud ainult igavikuks, lõpmatuseks! Kuid te kolite ühest kodust teise!“ Surm on usklikule kingitus ja and. Neile, kellel on patte, on see õnnetus. Vaestele on see kergendus, rikastele piin. Mõistus on Allah Kõigekõrgema kingitus. Inimene ei taha surma. Ometi on surm parem kui fitna. Inimene armastab elada. Ometi on surm talle parem. Õiglane (salih) usklik pääseb surmaga selle maailma vaevast ja väsimusest. Uskliku hinge eraldumine kehast on nagu vangi vabanemine vanglast. Pärast surma ei taha usklik siia maailma tagasi tulla. Ainult šahiidid tahavad tulla maailma tagasi, et veel kord šahiidiks saada. Maailma headus on läinud. Alles on jäänud selle mured. Seepärast on surm igale moslemile kingitus. Inimese usku saab kaitsta ainult tema haud. Esimene austusavaldus, mis usklikele osaks saab, on rõõm surmahetkel. Usklikule toob rahu ainult Allah Kõigekõrgemani jõudmine. Igale usklikule on surm parem kui elu. Ka uskmatutele on surm kasulik.

Moslemitest naiste surmast

Kui naine sureb sünnitusjärgse veritsuse (nifas) ajal, rasedana, katku või sisehaiguse tõttu või kui ühtki neist põhjustest ei ole, kuid ta ei ole end kunagi võõrastele meestele katmata näidanud ja tema abikaasa on temaga rahul, siis tulevad tema surmatunnil Paradiisi inglid, seisavad ridamisi tema ees, tervitavad teda au ja austusega ning ütlevad: „Oo Allah Kõigekõrgema armastatud šahiidist teenijanna, tule välja, mida sa teed selles maailma palees? Allah Kõigekõrgem on sinuga rahul, Ta on andnud selle haiguse põhjusel sinu patud andeks ja kinkinud sulle Paradiisi. Tule ja anna üle see, mis sulle on usaldatud!“ Kui see naine näeb seda astet ja tahab oma hinge anda, vaatab ta enda ümber ja ütleb: „Andku Ta andeks neile, kes on olnud minu sõbrad, ja halastagu nende peale, siis annan ma hinge üle.“ Inglid esitavad tema palve Ülevale Allahile. Selle peale kõlab Kõrgeima Au kõne: „Oma au nimel olen Ma võtnud vastu kõik oma teenija palved.“ Inglid toovad talle rõõmusõnumi. Seejärel tuleb surmaingel koos saja kahekümne halastuse ingliga. Nende nägude valgus ulatub Aršini, peas on neil kroonid, seljas valgusest rüüd, jalas kuldsed puukingad ja neil on rohelised tiivad.

Käes Paradiisi viljad ja lõhnates nagu muskus, tulevad nad, tervitavad teda au ja austusega ning ütlevad: „Maailma Looja (Hallak al-alam) saadab sulle oma tervituse, kingib sulle Paradiisi, teeb sind oma armastatu Muhammedi alaihis-salam naabriks ja hazrat Aiša kaaslaseks.“

See usklik naine kuuleb neid sõnu, tema silmadelt tõmmatakse loor ning ta näeb usklikke naisi ja neid, kes on patused ja keda karistatakse, ning palub: „Anna neile nende patud andeks, mu Issand!“ Kõrgeima Au poolt tuleb kõne: „Oo Minu teenijanna (džarija)! Ma olen täitnud kõik su soovid. Anna nüüd üle see, mis sulle on usaldatud; Minu Habibi abikaasa ja tütar ootavad sind.“ Niipea kui ta seda kõnet kuuleb, väriseb tema hing, jalad tõmblevad ja higi voolab. Kui ta on hinge andmas, tulevad kaks inglit. Kummagi käes on tulest kepp ja nad seisavad tema kõrval, üks paremal, teine vasakul pool. Siis jookseb kohale neetud šaitan ja ütleb: „Sellest ei ole meil küll mingit kasu, aga las ma vähemalt vaatan!“ Ta tuleb, käes vääriskividest kauss jääkülma veega, ja näitab talle vett. Kui inglid seda kurja olendit näevad, löövad nad teda oma keppidega, purustavad tema käes oleva kausi ja ajavad ta minema. Moslemi naine näeb seda ja naerab. Seejärel annavad hurid (Paradiisi neiud) talle vääriskividest karikaga Kausari jooki ja ta joob. Paradiisi joogi maitsest hüppab tema hing ja haarab karikast kinni ning surmaingel võtab tema hinge sellest karikast. Inglid hüüavad üksteisele: „Inna lillahi va inna ilaihi radžiun (Tõesti, me kuulume Allahile ja Tema juurde me naaseme)!“ Kui nad on hinge võtnud, näitavad nad talle taevaid, viivad ta Paradiisi, näitavad talle seal tema paika ja toovad ta kohe tagasi surnu pea juurde. Kui surnult riided ära võetakse ja juuksed lahti päästetakse, tuleb hing kohe keha pea juurde ja ütleb: „Oo pesija! Käi temaga õrnalt ümber! Sest ta on saanud Azraili küünistest surmahaava. Ja minu keha on väga vaeva näinud ja on vapustatud.“ Kui keha tuuakse pesulauale, tuleb hing uuesti ja ütleb: „Ära tee vett liiga kuumaks! Mu keha on väga nõrk. Vabastage mind ruttu oma käte vahelt, et ma saaksin rahu!“ Kui keha on pestud ja surilinasse mähitud, ootab hing veidi, hüüab uuesti ja ütleb: „See on viimane kord, kui ma seda maailma näen. Las ma näen oma sugulasi ja lähedasi ning las nemad näevad mind ja võtavad sellest õppust. Kuna ka nemad surevad varsti nagu mina, ärgu nad minu järel halaku. Ärgu nad mind unustagu, vaid mälestagu mind alati Püha Koraani lugedes. Ärgu nad minu pärandi pärast omavahel tülitsegu, et mind hauas ei piinataks. Mälestagu nad mind ka reedeti ja pühade ajal.“

Kui surnu asetatakse musalla (matusenamazi aseme) peale, hüüab hing uuesti: „Jääge hüvasti, oo mu poeg ja tütar, mu ema ja isa! Ei ole teist sellist lahkumispäeva nagu see. Igatsus kestab ja me ei kohtu enne Ülestõusmispäeva. Hüvasti teile, oo teie, kes te minu järel pisaraid valate!“

Kui namaz on sooritatud ja surnu tõstetakse õlgadele, hüüab hing uuesti ja ütleb: „Viige mind aeglaselt! Kui teie eesmärk on tasu (savab), ärge tehke mulle vaeva! Las ma viin Allah Kõigekõrgema ette teate, et olen teiega rahul!“

Kui surnu asetatakse haua äärde, hüüab hing uuesti ja ütleb: „Vaadake minu olukorda ja võtke sellest õppust! Nüüd panete mind pimedasse paika ja lahkute. Mina jään üksi oma tegudega (amal). Vaadake neid hetki ja ärge laske end petta selle truudusetu, valeliku maailma kavalusel!“

„Töötage selle maailma heaks nii palju, kui kaua te siin olete, ja teispoolsuse heaks nii palju, kui kaua te seal olete!“ Hadith šarif

Kui surnu hauda pannakse, tuleb hing tema pea juurde. Mitte kunagi ei tohi jätta surnut ilma talkinita (haual tehtava meeldetuletuseta). [Pärast matmist on sunna, et üks õiglane (salih) inimene teeks talkini. Vahhabiidid ei usu, et talkin on sunna. Nad ütlevad, et see on bidat. Nad ütlevad, et surnu ei kuule ega taju. Ahl as-Sunna õpetlased (rahimahumullahu taala) on kirjutanud mitmesuguseid raamatuid ja tõestanud, et talkin on sunna.] Allah Kõigekõrgema käsul ärkab surnu hauas nagu unest ja näeb, et ta on pimedas paigas. Ta hüüab oma teenrit ja teenijatüdrukut või seda, kes teda alati aitas, ning ütleb: „Tooge mulle küünal!“ Ei kostu ühtki häält ega heli. Haud lõheneb ja ilmuvad kaks küsitlevat inglit [Munkar ja Nakir]. Nende suust tulevad paljad leegid ja ninast must suits. Nõnda tulevad nad tema juurde ja ütlevad: „Man Rabbuka va ma dinuka va man nabijjuka“ (see tähendab: „Kes on sinu Issand, mis on sinu usk ja kes on sinu Prohvet?“). Kui ta vastab neile õigesti, toovad inglid talle rõõmusõnumi Kõigekõrgema Allahi halastusest tema vastu ja lahkuvad. Samal hetkel avaneb haua paremal küljel aken ning sealt tuleb välja kuunäoline inimene ja astub tema juurde. See usklik naine vaatab teda ja rõõmustab. Ta küsib: „Kes sa oled?“ Too vastab: „Mind on loodud sinu kannatlikkusest ja tänulikkusest siin maailmas. Ma olen sinu kaaslane kuni Ülestõusmispäevani.“

Uskmatute surmast

Uskmatu ja usust taganenu (murtad), kellele islam ei meeldi ja kes nimetab Püha Koraani „kõrbeseaduseks“, kellel on nii vähe teadmisi ja moraali, et ta nimetab inimestest kõrgeimat ja auväärseimat, prohvetite isandat Muhammedit alaihis-salam (Allah hoidku!) „kaamelikarjuseks“, kes on langenud nii madalale, et ütleb, et usundeid ei ole vaja, sest ta ei suuda oma hingetu, raibekasti sarnase kurja peaga ühitada islamit, mis annab inimkonnale rahu ja õnne, on teadmiste, moraali, puhtuse, tervise ja õigluse allikas ning kiirgab tsivilisatsioonile valgust, – kui selline rumal, kes on andnud oma ohjad oma nafsi kätte, on suremas, tõmmatakse tema silmadelt loor. Talle näidatakse Paradiisi. Kaunis ingel ütleb talle: „Oo uskmatu! Oo sa alatu, kes sa nimetasid moslemeid ‚tagurlasteks‘ ning neid, kes ajavad taga oma ihasid ja tallavad moraalipõhimõtteid, ‚valgustatuteks ja edumeelseteks‘! Sa olid väärteel. Sulle ei meeldinud tõeline usk, islam. Sellesse Paradiisi lähevad need, kes usuvad teadmisi, mille Muhammed alaihis-salam tõi Allah Kõigekõrgemalt, ja austavad neid.“ Ta näeb Paradiisi andeid. Ka Paradiisi hurid ütlevad: „Need, kes usuvad, pääsevad Allah Kõigekõrgema karistusest.“ Veidi aja pärast ilmub šaitan preestri kujul ja ütleb: „Oo see-ja-see, see-ja-selle poeg! Need, kes tulid, valetasid. Kõik need anded, mida sa nägid, saavad sinu omaks.“ Seejärel näidatakse talle Põrgut. Seal on tulest mäed ning muulade suurused skorpionid ja sajajalgsed. Ta näeb piinu, millest on teatatud õilsates hadithides. Põrgu karistusinglid, keda nimetatakse zabanijadeks, löövad teda tulest keppidega. Nende suust tulevad leegid. Nad on pikad nagu minaretid ja nende hambad on nagu härjasarved. Nende hääl kõmiseb nagu kõu. Uskmatu väriseb nende häälest ja pöörab näo šaitani poole. Šaitan ei pea hirmust vastu ja põgeneb. Inglid haaravad šaitani kinni ja virutavad ta vastu maad. Nad tulevad selle uskmatu juurde ja ütlevad: „Oo islami vaenlane! Siin maailmas sa ei uskunud Allahi Sõnumitoojasse (sallallahu taala alaihi va sallam). Nüüd ei uskunud sa ka ingleid ja lasid end taas neetud šaitanil petta.“

Nad panevad talle kaela tulest ketid, painutavad tema jalad üle pea, pistavad tema parema käe vasakusse külge ja vasaku paremasse ning toovad need seljast välja. Sellest olukorrast teatab püha salm.1 Ta karjub ja kutsub appi neid, kes talle siin maailmas lipitsesid. Zabanijad vastavad: „Oo uskmatu, oo sa rumal, kes sa moslemeid pilkasid! Anumise aeg on möödas. Nüüd ei võeta enam vastu usku ega duad. Käes on aeg kanda oma uskmatuse (kufr) karistust.“ Nad tõmbavad tema keele kuklast välja. Nad kisuvad välja tema silmad. Pärast seda, kui nad on teda mitmel moel väga valusalt piinanud, võtavad nad tema kurja hinge ja heidavad selle Põrgusse.

Allah Kõigekõrgem lasku meil anda hing Muhammedi alaihis-salam usus ja selles usuveendumuses (itikad), mis on kirjas Ahl as-Sunna õpetlaste raamatutes, kes on ülla Prohveti usu meieni õigesti toonud! Aamen.

Kõigile usklikele, nii patustele kui ka patututele, esitatakse hauas küsimused. Ainult neile, kelle patud ei ole andeks antud, ja kõigile uskmatutele on ka hauapiin. Neid, kes kannavad moslemite vahel jutte edasi, ja neid, kes pritsivad käimlas uriini enda peale, karistatakse hauas. [Hauapiin ei ole ainult hingele, vaid nii hingele kui ka kehale. Ei tohi püüda mõistusega lahendada asju, milleni mõistus ei ulatu.]

Kui see inimene suri ilma usuta (iman), näeb ta rasket karistust kuni kogunemispäevani (mahšar) [ja seejärel igavesti Põrgus].

„Inimesed magavad. Kui nad surevad, ärkavad nad“ Hadith šarif

Me ei suuda väljendada sinu tõelist väärtust,
seepärast on meil parem vaikida kui kiita.
Teadke, et meie isand Prohvet on nagu päike,
sõnumitoojate tähed saavad temalt valgust.
Allah lõi ta ja ehtis ta kauni iseloomuga,
Ta kaunistas tema olemuse hea loomuse ja naeratava näoga.
Ta on loodud õrnaks nagu roos ja lill,
ta on sära ja au poolest nagu täiskuu.
Selle Nabi püüd ja innukus on suur nagu aeg,
tema helduse kõrval on ookeanid vaid tilk.
Selle mulla lõhn, mis tema õnnistatud keha embab,
on mõnus nagu muskus ja ambra, uskuge.
Õnnelikud on need, kes seda mulda nuusutavad ja suudlevad
ja selle õnnistatud lõhna rinda tõmbavad.
Ta on kõigi inimeste, nii araablaste kui ka mitte-araablaste, isand
ja ka kogu maailma au.
Ta keelab kurja ja käsib head,
tema käsud ja keelud on jumalik käsk.
Kasidat al-Burda