OHVRILOOMA TAPMINE
Kurban tähendab ühe looma – lamba, kitse, veise või kaameli – tapmist ohvripüha kolmel esimesel päeval ohvri (kurban) kavatsusega. Ohvriloom on vadžib tappa sellel, 1) kes on moslem, vaba, terve mõistusega ja suguküpsusikka jõudnud (balig), 2) kes on mukim (paikne, mitte reisil), 3) ja kes on rikas, see tähendab, et tal on peale oma vajaduste nisabi määras vara ehk 96 grammi kulda või sama väärtusega raha. Vajaduste hulka kuuluvad üks maja koos sisustusega ja kolm komplekti riideid. Ohvriks tapetakse lammast ja kitse, kaamelit ja veist. Üks kaamel või veis kõlbab seitsme inimese ohvriks, see tähendab, et seitsmel inimesel on lubatud ohverdada üks veis ühiselt. Kui veel keegi ütleb: „Las ma ka liitun“, muutub kõigi kaheksa ohver fasidiks (kehtetuks).
Ohvri nisab on sama, mis fitra nisab. Ibn Abidin (rahimahullahu taala) ütleb, et kui kellegi osa on alla seitsmendiku, ei ole ühegi osaniku ohver lubatud. Seepärast on lubatud, et osanikke on seitsmest vähem. Ostmisel osanikuks saamine on sahih. Kuigi ka pärast ostmist osanikuks saamine on sahih, on parem saada osanikuks enne ostmist. Inimene võib saada kellegi veise osanikuks ühest seitsmendikust kuni kuue seitsmendikuni. Liha jagavad nad samas vahekorras. Kui üks osanikest sureb ja tema pärijad ütlevad: „Tapke tema ja enda eest“, on see sahih.
Akika tapmine
Akika on looma tapmine kavatsusega tänada Allah Kõigekõrgemat lapse anni eest.
Hanafiidi mazhabis on mustahab, et inimene, kellel on vadžib last ülal pidada, paneks seitsmendal päeval lapsele nime, ajaks tema pea paljaks ja annaks juuste kaalu jagu almust – poisi eest kulda või hõbedat, tüdruku eest hõbedat – ning tapaks oma varast poisi eest kaks ja tüdruku eest ühe akikalooma. Akikaloom peab olema samasugune nagu ohvriloom. Selle võib tappa ka hiljem. [Selle võib tappa igal ajal. Selle võib tappa ka ohvripühal. Teoses „Šira“ on kirjas, et Allahi Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) tappis pärast prohvetiks saamist akika iseenda eest. Surnult sündinud lapsele nime ei panda ja tema eest akikat ei tapeta.] Selle lihast võib süüa tapja ise ning ta võib anda seda keedetult või toorelt kõigile, nii rikastele kui ka vaestele.
Akika tapmine on šafiidi ja malikiidi mazhabis sunna muakkada (rõhutatud sunna). Šafiidi ja hanbaliidi mazhabis ei visata selle luid ära ega murta. Need eraldatakse liigestest ja kogutakse kokku. Seejärel maetakse need puhta valge riide sees. Hanafiidi ja malikiidi mazhabis võib luid murda. Akika kaitseb lapsi õnnetuste ja haiguste eest.
„Ihnsatest halvim on see, kes ei tapa ohvrilooma [kuigi tal on vadžib seda tappa]“ Hadith šarif
MA OTSIN SINU JUURES VARJU, OO ALLAHI SÕNUMITOOJA
Mu süda muutus igatsusest sinu järele vereks, ma värvusin punaseks, oo Allahi Sõnumitooja,
ei tea, kuidas ma selle leegi välja kannatasin, oo Allahi Sõnumitooja,
igaviku algusest saadik olin ma lakkamatu kaebehüüd, oo Allahi Sõnumitooja,
rõõmusta mind oma ilu läbi, sest ma põlen, oo Allahi Sõnumitooja.
Sina oled põleva südame rohi, sina oled võrratu tervendus,
sina oled ülev heldus, kui tahad, näitad oma palet,
sina oled Kõigeülevama armastatu, sina oled Muhammed Mustafa,
rõõmusta mind oma ilu läbi, sest ma põlen, oo Allahi Sõnumitooja.
Roos ei puhkeks, kosk ei voolaks, kui ei oleks sinu jumalikku valgust,
maailm kustuks, hingeõhk lõpeks, kui taevas ei oleks sinu pilgu all,
lahusolek nutab, kohtumine nutab, kui igavik ei rõõmusta sinust,
rõõmusta mind oma ilu läbi, sest ma põlen, oo Allahi Sõnumitooja.
Hinged sulavad igatsusest sinu elu andva roosilõhna järele,
vaata, päike väriseb ja põleb igatsusest su palet näha,
meeleheitel palve oigab elu viimsest piirist,
rõõmusta mind oma ilu läbi, sest ma põlen, oo Allahi Sõnumitooja.
Kui annaksin janus hinge põlevas kõrbes, ei tunneks ma valu,
mu rinnas põlevad vulkaanid, ookeanides ma niiskust ei tunne,
kui taevast sajaks leeke ja ma need endasse imeksin, ei tunneks ma neid,
rõõmusta mind oma ilu läbi, sest ma põlen, oo Allahi Sõnumitooja.
Milline õnn on sulgeda silmad sinu armastuses ja anda hing sinu teel,
kas mulle, mu Sultan, ei saa osaks anda hing sinu pühapaigas,
kui mu silmad kustuvad, on kerge anda hing sinu järele ohates,
rõõmusta mind oma ilu läbi, sest ma põlen, oo Allahi Sõnumitooja.
Ma langetasin pea, olen murtud, selle valu rohi on sinu käes,
mu huuled kõrbesid sinu armastusest, su jalge ees keerleb sinu meenutamine,
kui mu süda midagi igatseb, ole armuline selle Kitmiri vastu,1
rõõmusta mind oma ilu läbi, sest ma põlen, oo Allahi Sõnumitooja.
Yaman Dede