ZAKAADI ANDMINE

Islami kolmas tingimus on zakaadi andmine.

Et kullalt, hõbedalt ja kaubalt tuleks anda zakaati, peab nende hulk ulatuma nisabini. Nisab tähendab piiri rikkuse ja vaesuse vahel. Nisabi määr on kulla puhul 96 grammi. Hõbeda puhul on see 672 grammi. Kellel on peale tarbeesemete mis tahes liiki vara nisabi määras, seda nimetatakse rikkaks. Kellel nii palju vara ei ole, seda nimetatakse vaeseks. Kui kuldrahade ja kuldesemete, naiste ehete, hammaste kuldkatete ja igat liiki kaupade kogukaal on 96 grammi või hõbeesemete kaal 672 grammi ja see vara püsib pärast seda omaniku käes ühe hidžra aasta, see tähendab 354-päevase araabia aasta, siis tuleb nende kaalust eraldada üks neljakümnendik ja anda see ühele või mitmele inimesele Püha Koraanis nimetatud kaheksast inimrühmast. Seda nimetatakse zakaadiks. Näiteks inimene, kellel on 100 grammi kulda, eraldab ühe araabia aasta möödudes zakaadi kavatsusega (nijja) kaks ja pool (2,5) grammi kulda ja annab selle vaesele moslemile, kelle ta ise valib. Zakaati tuleb anda vaestele, kellel ei ole ohvri (kurban) nisabi, võlgu olevale moslemile, sellele, kes on oma kodumaal küll rikas, kuid seal, kus ta viibib, vaene, ning neile, kes on džihaadi või hadži teel hätta jäänud.

Kellel on vara üle elatusvajaduse (nafaka), kuid vähem kui ohvri nisab, seda nimetatakse vaeseks. Ükskõik kui suur on ametniku palk, võib iga ametnik, kellel on raske oma kodu majandada, zakaati vastu võtta, ja temale ei ole vadžib ohvrilooma tappa ega fitrat anda. Kes õpetab või õpib usuteadmisi, võib zakaati vastu võtta isegi siis, kui tal on elatist neljakümneks aastaks. Zakaadirahaga ei ehitata mošeed, ei peeta džihaadi ega minda hadžile. Rikas ei tohi anda zakaati oma emale ja isale (ega vanavanematele), oma lastele (ega lastelastele) ega abikaasale. Ta võib anda seda õdedele ja vendadele, miniale, väimehele, ämmale, äiale ning isa- ja emapoolsetele tädidele ja onudele. Neile andmine on veel suurema tasuga (savab). Vaesele antakse vähem kui nisab. Kuid kui tal on pere ja lapsi, võib talle anda nii palju, et igaühele neist ei tuleks nisabi jagu. Sellele, kes oma vara raiskab või kasutab seda haram-asjadeks, zakaati ei anta. Saijididele (Prohveti järeltulijatele) antakse praegu samuti, sest nad ei saa enam sõjasaagist oma osa.

Ära ole uhke vara ja varanduse üle, ära ütle: „Kas on keegi minu sarnane?“

Puhub vastutuul ja paiskab selle laiali nagu vilja rehealusel!

Zakaadivara on nelja liiki:

1. Kuld ja hõbe.

1. Igat liiki asjad, mis on ostetud kauplemiseks.

1. Põldudel ja aasadel karjatatavad neljajalgsed loomad. 4) Maa saadused, see tähendab ušr.

„Sel päeval on Minu halastus ainult neile, kes Mind kartes hoiduvad uskmatusest (kufr) ja patu tegemisest, kes annavad oma zakaati ning usuvad Püha Koraani ja Minu Prohvetisse (alaihis-salam)“ Al-Araf: 156

Abu Hanifa (rahimahullahu taala) ütleb: „Vihma või jõeveega niisutatud maast kasvanud viljast, puuviljadest ja köögiviljadest ning meest, ükskõik kui suur on nende hulk, on fard anda kohe saagi kogumise järel kümnendik vaestele. Seda nimetatakse ušriks. Saagi söömine enne ušri andmist on haram.“

Kui kaupade väärtus ulatub nisabini, see tähendab 96 grammi kuldraha väärtuseni, antakse kaupade ostuhinna väärtusest üks neljakümnendik kullas. Selle võib anda ka kaupadest endist. Inimene, kellel on saadavaid ja kelle käes on nende kohta võlakirjad, peab andma ka neilt zakaati. See antakse käesolevast varast. Vara tuleb vaesele kätte anda.

Paberrahade nisab arvestatakse ainult kuldraha järgi ja üks neljakümnendik antakse kullas. Zakaadi fardiks olemisel on kuus tingimust: 1) Olla moslem. 2) Olla suguküpsusikka jõudnud (balig). 3) Olla terve mõistusega. 4) Olla vaba. 5) Omada zakaadi nisabi määras halal zakaadivara. 6) Et käesolev vara ületaks tema vajadusi ja võlgu. Kui zakaat on muutunud fardiks ja inimene ei anna seda vaesele moslemile või kui tal on muid võlgu, ei too tema heategevus, head teod ja almus (sadaka) talle tasu, vaid muutuvad patuks. Talle on fard anda oma zakaat ja maksta oma võlg.

Ramadaan tuli ja jõudis kätte, mošeed särasid valguses.

Kahur paukus, lambid süüdati,
me kõik uskusime seda.
Esimesed kümme päeva on halastust tulvil,
siis antakse patud andeks.
Pühade ööl vabanevad
usklikud Põrgust.
Mu vend, paastu ka sina
ja soorita ka oma namazid!
Hoidu patust igal hetkel,
Põrgus on palju piina!
Vaenlane ründab sind,
ta ütleb, et paast nõrgestab.
Ta tallab teadust ja teadmisi,
reetur valetab alati!
Ärka! Suurem osa su elust on läinud,
paastu ja mõista näljast ja söönut!
Loe islami raamatuid,
saa inimlikkusest pisutki lõhna!