KUIDAS NAMAZI SOORITATAKSE
Üksi sooritava mehe namaz
Näiteks hommikuse namazi sunna sooritatakse nii:
Kõigepealt pöördutakse kibla poole. Jalad hoitakse paralleelselt, neli sõrmelaiust teineteisest eemal. Pöidlad puudutavad kõrvalestasid ja peopesad on avatud kibla suunas. Pärast seda, kui südames on mõeldud: „Kavatsen Allahi rahulolu nimel sooritada tänase hommikuse namazi sunna ja pöördun kibla poole“, öeldakse „Allahu akbar“ ning parem käsi asetatakse naba all vasaku käe peale. Parema käe pöial ja väike sõrm haaravad vasakust randmest kindlalt kinni nagu rõngas.
Silmi ära pööramata kohalt, kuhu tehakse sadžda (maani kummardus):
Loetakse Subhanaka.
Pärast Auzu ja Basmalat loetakse suura al-Fatiha.
Pärast suurat al-Fatiha loetakse Basmalat lugemata lisasuura (zamm as-sura), näiteks Alam tara kaifa (suura al-Fil). Kui loetakse Basmala, saadakse ka mustahabi tasu (savab).
- Pärast lisasuurat öeldakse „Allahu akbar“ ja kummardutakse rukusse (vöökummardusse). Käed haaravad põlvedest kindlalt kinni, selg hoitakse sirge ning silmi jalgadelt ära pööramata öeldakse kolm korda „Subhana Rabbijal-azim“. Kui seda öeldakse 5, 7, 9 või 11 korda, saadakse ka mustahabi tasu. 4) Öeldes „Samiallahu liman hamidah“, tõustakse sirgu; seejuures ei tõmmata pükse üles ega pöörata silmi sadžda kohalt. Kui ollakse täiesti sirgelt püsti, öeldakse „Rabbana lakal hamd“. [Seda sirgelt seismist nimetatakse kaumaks.] 5) Kauem püsti seismata öeldakse „Allahu akbar“ ja minnakse sadždasse. Sadždasse minnes asetatakse järgemööda:
maha parem põlv, siis vasak põlv, parem käsi, siis vasak käsi, nina ja otsaesine. b) Varbad painutatakse kibla suunas.
Pea asetatakse kahe käe vahele. d) Sõrmed hoitakse koos. e) Peopesad surutakse vastu maad. Küünarnukid ei puuduta maad. f) Selles asendis öeldakse vähemalt kolm korda „Subhana Rabbijal-ala“. Kui seda öeldakse 5, 7, 9 või 11 korda, saadakse ka mustahabi tasu. Seejärel:
- Öeldes „Allahu akbar“, istutakse. Seejuures laotatakse vasak jalg maha, parema jala varbad painutatakse kibla suunas ning reitel istutakse nii kaua, et jõuaks öelda „subhanallah“. Peopesad asetatakse põlvedele ja sõrmed jäetakse loomulikku asendisse kibla suunas.
„Allah Kõigekõrgem käskis sooritada namazi viis korda päevas. Kui keegi võtab korralikult abdesti, sooritab need namazid õigel ajal ning teeb nende ruku ja hušu (alandlikkuse) täielikuks, on Allah Kõigekõrgem lubanud talle andeks anda. Sellele, kes nii ei tee, ei ole Ta midagi lubanud. Kui Ta tahab, annab Ta talle andeks, ja kui tahab, karistab teda“ Hadith šarif
Reitel kauem viibimata öeldakse „Allahu akbar“ ja minnakse uuesti sadždasse. [Kahe sadžda vahel istumist nimetatakse džalsaks.] 8) Sadždas öeldakse taas vähemalt kolm korda „Subhana Rabbijal-ala“, seejärel öeldakse „Allahu akbar“ ja tõustakse püsti teise rakaadi (namazi tsükli) jaoks. Sadždast tõustes tõstetakse maast kõigepealt otsaesine, siis nina, seejärel vasak ja parem käsi ning siis vasak ja parem põlv. 9) Püsti seistes loetakse pärast Basmalat suura al-Fatiha ja selle järel lisasuura ning öeldes „Allahu akbar“ kummardutakse rukusse.
Teine rakaat lõpetatakse samamoodi, nagu on kirjeldatud esimese rakaadi puhul. Ainult pärast teist sadždat ei tõusta „Allahu akbar“ öeldes püsti, vaid istutakse reitele ja: a) pärast duade Attahijjatu, Allahumma salli, Allahumma barik ja Rabbana atina lugemist antakse salam – kõigepealt paremale, öeldes „Assalamu alaikum va rahmatullah“, seejärel vasakule, öeldes „Assalamu alaikum va rahmatullah“.
- Pärast salami andmist öeldakse „Allahumma antas-salam va minkas-salam tabarakta ja zal-džalali val-ikram“.
Seejärel tõustakse midagi rääkimata hommikuse namazi fardi sooritamiseks, sest kuigi rääkimine sunna ja fardi vahel namazi ei riku, vähendab see selle tasu. Siis tehakse fardi kavatsus (nijja) ja samal viisil sooritatakse hommikuse namazi fardi 2 rakaati.
Namazi lõpus, kui on antud salam ja öeldud „Allahumma antas-salam…“, loetakse kolm korda „Astagfirullahal-azim al-karim allazi la ilaha illa huval-hajjal-kajjuma va atubu ilaih“, seejärel Ajat al-Kursi, öeldakse kolmkümmend kolm korda tasbih, see tähendab „Subhanallah“, kolmkümmend kolm korda tahmid, see tähendab „Alhamdulillah“, ja kolmkümmend kolm korda takbir, see tähendab „Allahu akbar“, ning loetakse üks tahlil, see tähendab „La ilaha illallahu vahdahu la šarika lah, lahul-mulku va lahul-hamdu va huva ala kulli šaiin kadir“. Neid tuleb lugeda vaikselt. Valjusti lugemine on bidat. Seejärel tehakse dua. Dua ajal tõstetakse käed rinna kõrgusele. Käsi küünarnukist ei painutata. Peopesad avatakse ja pööratakse taeva poole, sest nagu namazi kibla on Kaaba, nii on dua kibla taevas. Pärast duad loetakse püha salm „Subhana Rabbika…“ ja tõmmatakse kätega üle näo.
Teiste namazide sooritamine
Kui sooritatav namaz on 3-rakaadiline (õhtune namaz ja vitr-namaz), sooritatakse selle kaks esimest rakaati nii, nagu sooritatakse hommikuse namazi 2 rakaati. Kolmandas rakaadis loetakse õhtuses namazis ainult suura al-Fatiha, lisasuurat ei loeta. Vitr-namazis loetakse pärast suurat al-Fatiha ka lisasuura, siis öeldakse takbir, tõstetakse käed kõrvadeni ja loetakse kunuti duad. Pärast kolmanda rakaadi rukut ja sadždasid istutakse.
Kui sooritatav namaz on 4-rakaadiline, sooritatakse selle kaks esimest rakaati nii, nagu sooritatakse hommikuse namazi 2 rakaati. Fard- ja vadžib-namazide ning keskpäevase namazi esimese sunna esimesel istumisel loetakse ainult Attahijjatu. Fard-namazide kolmandas ja neljandas rakaadis loetakse ainult suura al-Fatiha, lisasuurat ei loeta. Gair muakkad sunnade (mitterõhutatud sunnade) kolmandas rakaadis loetakse pärast Subhanakat Auzu ja Basmala ning suura al-Fatiha. Esimesel istumisel loetakse pärast Attahijjatut ka Allahumma salli ja Allahumma barik, kolmandas ja neljandas rakaadis aga pärast suurat al-Fatiha ka lisasuura. Pärast neljanda rakaadi rukut ja sadždasid istutakse. Nii 3- kui ka 4-rakaadiliste namazide viimasel istumisel antakse pärast duade Attahijjatu, Allahumma salli, Allahumma barik ja Rabbana atina lugemist salam – kõigepealt paremale, öeldes „Assalamu alaikum va rahmatullah“, seejärel vasakule, öeldes „Assalamu alaikum va rahmatullah“. Pärast salami andmist öeldakse „Allahumma antas-salam va minkas-salam tabarakta ja zal-džalali val-ikram“.
Teised neljarakaadilised nafila-namazid (vabatahtlikud namazid) sooritatakse nagu gair muakkad sunnad.
Üksi sooritava naise namaz
Näiteks hommikuse namazi sunna sooritab naine nii: ta katab end pealaest jalatallani, nii et keha kuju ei paistaks. Katmata jäävad ainult käed ja nägu. Suurad ja duad, mida ta namazis loeb, on samad, mis eespool kirjeldatud üksi sooritava mehe namazis. Erinevused on järgmised: a) Ta ei tõsta käsi kõrvadeni nagu mehed, vaid toob käed õlgade kõrgusele, teeb nijja (kavatsuse) ega too käsi varrukast välja. [Sõrmed ei ole seejuures ei harali ega koos, vaid loomulikus asendis.] Ta ütleb takbiri, asetab käed rinnale, parema käe peopesa vasaku käe peale, ja alustab namazi.
Rukusse kummardudes ei pane ta jalgu kokku. Ta asetab käed põlvedele, kuid ei haara põlvedest kinni ega aja sõrmi harali, vaid hoiab neid koos. Rukus ei ole ta päris sirge. Ta ei hoia selga, pead, jalgu ega käsivarsi sirgena.
Sadždas laotab ta käsivarred küünarnukkidega maha, kõhu lähedale. Kõhu surub ta vastu reisi. d) Tašahhudis istub ta tuharatel, tehes tavarruki, see tähendab tuues jalad paremalt poolt välja. Käed asetab ta reitele. Sõrmed on koos. (Reieks nimetatakse põlve ja kubeme vahelist osa.)
Dua tehes ei siruta ta käsi ette, vaid hoiab neid näo ees kergelt kaldu. Lihtsaim viis, kuidas naine saab end namazis hästi katta, on lai peasall, mis katab ka käed, ning lai ja pikk seelik, mis katab ka jalad.
Näidisdua pärast namazi
„Alhamdulillahi Rabbil-alamin. Assalatu vassalamu ala Rasulina Muhammadin va alihi va sahbihi adžmain. Oo mu Issand! Võta vastu namaz, mille ma sooritasin! Tee minu viimased päevad ja minu lõpp heaks! Lase mul viimse hingetõmbega öelda tauhidi sõna (Kalimat at-tauhid). Anna mu surnutele andeks ja ole nende vastu armuline (afv ja magfirat). Allahummagfir varham va anta hairur-rahimin. Tavaffani musliman va alhikni bis-salihin. Allahummagfir li va li-validaija va li-ustazija va lil-muminina val-muminati jauma jakumul-hisab. Oo mu Issand! Kaitse mind šaitani kurja, vaenlase kurja ja minu kurja käskiva hinge (nafs al-ammara) kurja eest! Anna meie koju headust ning halal ja õnnistatud elatist! Anna islami rahvale rahu ja pääsemist! Murra moslemite vaenlased ja aja nad laiali! Aita jumaliku abiga moslemeid, kes peavad uskmatute vastu džihaadi! Allahumma innaka afuvvun karimun tuhibbul-afva fafu anni. Oo mu Issand! Anna meie haigetele tervenemist ja neile meie seast, kellel on muresid, leevendust! Allahumma inni asalukas-sihhata val-afijata val-amanata va husnal-hulki var-ridaa bil-kadari bi-rahmatika ja arhamar-rahimin. Anna mu emale, isale, lastele, sugulastele, sõpradele ja kõigile mu usuvendadele õnnistatud eluiga, kaunis iseloom, terve mõistus, tervis ja heaolu (afijat), õige juhatus (rušd ja hidajat) ja kindlus õigel teel (istikamat), oo mu Issand! Aamen. Valhamdu lillahi Rabbil-alamin. Allahumma salli ala…, Allahumma barik ala…, Allahumma Rabbana atina… Valhamdu lillahi Rabbil-alamin. Astagfirullah, astagfirullah, astagfirullah, astagfirullahal-azim al-karim allazi la ilaha illa huval-hajjal-kajjuma va atubu ilaih.“
„Allah Kõigekõrgem ei võta vastu selle inimese namazi, kellel on kazaks jäänud, see tähendab õigel ajal sooritamata namazide võlg, ega selle inimese namazi, kes kannab haram riietust (džilbab)“ Hadith šarif
Namazi vadžibid
Namazi vadžibid on järgmised: 1) Suura al-Fatiha lugemine.
Pärast suurat al-Fatiha ühe suura või vähemalt kolme lühikese salmi lugemine. 3) Suura al-Fatiha lugemine enne (lisa)suurat.
Suura al-Fatiha ja selle järel lisasuura lugemine. (Suura al-Fatiha lugemine fardide esimeses ja teises rakaadis ning sunnade igas rakaadis on vadžib.)
Sadždade tegemine üksteise järel. 6) Kolme- ja neljarakaadiliste namazide teises rakaadis tašahhudi jagu istumine on vadžib. Viimane istumine on fard. 7) Teises rakaadis tašahhudist kauem mitte istumine. 8) Sadždas nina maha asetamine koos otsaesisega. 9) Viimases rakaadis istudes dua Attahijjatu lugemine. 10) Tadil al-arkani (namazi osade rahuliku ja täpse sooritamise) järgimine namazis. 11) Namazi lõpus „Assalamu alaikum va rahmatullah“ ütlemine. 12) Vitr-namazi kolmanda rakaadi lõpus kunuti dua lugemine. 13) Pühade namazides takbiride ütlemine. 14) Et imaam loeks valjusti hommikuses namazis, reedeses namazis, pühade namazides, taravih- ja vitr-namazis ning õhtuse ja öise namazi kahes esimeses rakaadis. 15) On vadžib, et imaam ja üksi sooritaja loeksid tasase häälega keskpäevase ja pärastlõunase namazi fardis, õhtuse namazi kolmandas ning öise namazi kolmandas ja neljandas rakaadis. Seal, kus imaamil on vadžib lugeda valjusti, on üksi sooritajal lubatud lugeda nii valjusti kui ka tasase häälega. Alates ohvripüha eelpäeva (arafa päeva) hommikusest namazist kuni neljanda päeva pärastlõunase namazini on vadžib lugeda kõigi kahekümne kolme fard-namazi järel Takbir at-tašrik.
Eksimise ja unustuse sadžda (sadžda as-sahv)
Kui namazi sooritaja jätab teadlikult või unustusest tegemata midagi, mis on namazis fard, muutub tema namaz kehtetuks. Kui ta jätab unustusest tegemata mõne vadžibi, ei muutu namaz kehtetuks, kuid tal tuleb teha unustuse sadžda. Kui keegi jätab unustuse sadžda teadlikult tegemata või jätab teadlikult tegemata mõne namazi vadžibi, on tal vadžib see namaz uuesti sooritada. Kui ta seda ei tee, muutub ta patuseks. Sunna tegemata jätmise korral ei ole unustuse sadždat vaja. Unustuse sadžda tehakse siis, kui mõni fard hilineb või seda korratakse, või kui mõni vadžib jäetakse tegemata, asendatakse millegi muuga, seda korratakse või see hilineb. Kui namazis tuleks teha unustuse sadžda mitu korda, piisab, kui see tehakse üks kord. Kui imaam eksib, tuleb ka neil, kes tema järel palvetavad, teha unustuse sadžda. Kui eksib imaami järel palvetaja, ei tee ta unustuse sadždat imaamist eraldi.
Unustuse sadžda tegemiseks loetakse Attahijjatu, antakse salam ühele poole, seejärel tehakse kaks sadždat ja istutakse ning namaz lõpetatakse duade Attahijjatu, Salli ja barik ning Rabbana lugemisega. Unustuse sadžda võib teha ka pärast seda, kui on loetud Salli ja barik ning antud salam ühele või mõlemale poole, või ka salamit üldse andmata.
Mis teeb unustuse sadžda vajalikuks
Püsti tõusmine seal, kus tuleb istuda. Istumine seal, kus tuleb püsti tõusta. Tasa, see tähendab vaikse häälega lugemine seal, kus tuleb lugeda valjusti. Valjusti lugemine seal, kus tuleb lugeda tasa. Püha Koraanist lugemine seal, kus tuleb lugeda dua. Dua lugemine seal, kus tuleb lugeda Püha Koraanist. Näiteks dua Attahijjatu lugemine suura al-Fatiha asemel või suura al-Fatiha lugemine seal, kus tuleb lugeda Attahijjatu. Sel juhul on suura al-Fatiha jäänud lugemata. Salami andmine enne namazi lõpetamist.
Fard-namazide esimeses ja teises rakaadis lisasuura lugemata jätmine ning selle lugemine kolmandas ja neljandas rakaadis pärast suurat al-Fatiha. Kahes esimeses rakaadis pärast suurat al-Fatiha lisasuura lugemata jätmine. Pühade namazi vadžib-takbiride ütlemata jätmine. Vitr-namazis kunuti dua lugemata jätmine.
Namazi sunnad
Namazis käte tõstmine kõrvadeni.
Peopesade pööramine kibla poole.
„Kes sooritab namazi, see on ehitanud usu hoone. Kes namazi ei soorita, see on oma usu hävitanud. Namaz on usklikule taevaminek (miradž)“ Hadith šarif
Pärast takbiri ütlemist käte kokkupanek.
Parema käe asetamine vasaku käe peale.
Et mees asetaks käed naba alla ja naine rinnale. 6) Pärast avatakbiri (takbir al-iftitah) Subhanaka lugemine. 7) Et imaam ja üksi sooritaja loeksid Auzu. 8) Basmala lugemine. 9) Rukus kolm korda „Subhana Rabbijal-azim“ ütlemine. 10) Sadždas kolm korda „Subhana Rabbijal-ala“ ütlemine. 11) Viimasel istumisel salavati duade lugemine.
Salami andmisel mõlemale poole vaatamine.
Et imaam loeks kõigis namazides peale reedese ja pühade namazi esimeses rakaadis kaks korda pikemalt kui teises rakaadis.
Et imaam ja üksi sooritaja ütleksid rukust tõustes „Samiallahu liman hamidah“.
Rukust tõustes „Rabbana lakal hamd“ ütlemine.
Sadždas varvaste painutamine nii, et nende otsad oleksid kibla poole. 17) „Allahu akbar“ ütlemine rukusse ja sadždatesse laskudes ning sadždatest tõustes. 18) Käte ja põlvede asetamine maha. 19) Kontsade hoidmine kijamis (seistes) neli sõrmelaiust teineteisest eemal, rukus, kaumas ja sadždas aga koos. 20) Pärast suurat al-Fatiha „Aamen“ ütlemine, enne rukut takbiri ütlemine, rukus käte asetamine põlvedele sõrmed harali, sadždaks takbiri ütlemine, istudes vasaku jala mahapanek ja parema jala püsti hoidmine, kahe sadžda vahel istumine. Õhtuses namazis loetakse lühikesi suurasid.
Hommikuses namazis tehakse esimene rakaat teisest pikem. Imaami järel palvetaja ei loe suurat al-Fatiha ega lisasuurat. Ta loeb Subhanaka. Ta ütleb takbirid. Ta loeb Attahijjatu ja õilsad salavatid.
Namazi mustahabid
Namazi ajal sadžda kohta vaatamine. 2) Rukusse minnes oma jalgadele vaatamine.
Sadždas sinna vaatamine, kuhu on asetatud nina. 4) Attahijjatu ajal istudes põlvedele vaatamine.
Et pärast suurat al-Fatiha loetavad salmid oleksid hommikuses ja keskpäevases namazis pikad ning õhtuses namazis lühikesed. 6) Et imaami järel palvetaja ütleks takbiri tasa, see tähendab vaikse häälega.
Rukus sõrmede harali ajamine ja põlvedele asetamine.
Rukus pea hoidmine koos kaelaga sirgena.
Sadždasse laskudes kõigepealt parema, siis vasaku põlve mahapanek. 10) Sadžda tegemine kahe käe vahele.
Sadždas otsaesise mahapanek pärast nina. 12) Kui namazi ajal tuleb haigutus, suu katmine käeseljaga.
Et mehed hoiaksid sadždas küünarnukid maast kõrgel. Naised laotavad käsivarred maha. 14) Et mehed hoiaksid sadždas käsivarred ja reied kõhust eemal. 15) Rukus ja sadždas nii kaua viibimine, et jõuaks kolm korda tasbihi öelda.
Pärast pea tõstmist sadždast käte tõstmine maast.
Pärast käte tõstmist põlvede tõstmine.
Attahijjatu ajal käte asetamine reitele nii, et sõrmed on sirgelt kibla poole ja sõrmeotsad ulatuvad põlve servani; sõrmi ei painutata ega liigutata.
Paremale ja vasakule salami andmisel pea pööramine. 20) Salami andmisel õlgadele vaatamine.
Namazi makruhid
Namazi sooritamine nii, et rõivas on visatud õlgadele, mitte selga pandud. 2) Sadždasse laskudes hõlmade ja püksisäärte ülestõstmine.
Namazile asumine nii, et kuue hõlmad ja varrukad on üles kääritud. 4) Mõttetute, see tähendab kasutute liigutuste tegemine. 5) Namazi sooritamine tööriietes või sellistes riietes, millega ei saaks minna auväärsete inimeste ette.
Suus sellise asja hoidmine, mis lugemist ei takista. Kui see takistab, muutub namaz kehtetuks. 7) Palja peaga namazi sooritamine.
Namazile asumine, kui on tung urineerida või roojata või lasta kõhutuuli. 9) Namazi ajal kivide ja mulla pühkimine käega sadžda kohalt.
„Rõõmusõnum neile, kes teevad oma jumalateenistusi siira pühendumusega (ihlas)! Nad on õige juhatuse (hidajat) tähed. Nad hajutavad fitnade pimeduse“ Hadith šarif
Namazile asudes või namazi ajal sõrmede ragistamine.
Namazi ajal käe toetamine puusale.
Pea ja näo kõrvale pööramine ning silmadega ringi vaatamine. Kui rind pööratakse kiblast ära, muutub namaz kehtetuks.
Tašahhudides istumine koera kombel.
Et mehed laotaksid sadždas käsivarred maha. 15) Namazi sooritamine näoga inimese näo poole või valjusti rääkivate inimeste selja poole.
Kellegi tervitusele käe või peaga vastamine. 17) Haigutamine nii namazi ajal kui ka väljaspool namazi. 18) Namazis silmade sulgemine. 19) Et imaam seisaks mihrabi sees. Mihrabiks nimetatakse kiblaseinas olevat süvendit. Kui imaami jalad on väljaspool mihrabi, ei ole makruh, et ta teeb sadžda mihrabi sisse. Inimese asukohaks loetakse kohta, kus seisavad tema jalad. Põhjus on selles, et preestrid seisavad eraldi ruumis ja juhivad sealt jumalateenistust. Kui mošees esimese džamaadi imaam ei juhi namazi mihrabist, on see makruh.
Imaamil on tanzihi makruh seista üksinda džamaadist pool meetrit kõrgemal. 21) Samuti on imaamil tanzihi makruh seista üksinda madalamal. 22) Tagumises reas seismine, kui eesmises reas on vaba kohta, ja üksinda rea taga seismine, kui reas ei ole kohta. 23) Namazi sooritamine riietes, millel on elusolendi pilt.
Kui elusolendi pilt on namazi sooritaja pea kohal, tema ees või temaga ühel joonel paremal või vasakul seinale joonistatud või riidele või paberile tehtud ja üles riputatud või sinna pandud, on see makruh. Risti kujutis on samaväärne elusolendi pildiga.
Namazi sooritamine leegitseva tule poole. 26) Namazis salmide või tasbihide käega loendamine. 27) Namazi sooritamine nii, et ollakse pealaest jalgadeni mähitud ühte riidesse.
Namazi sooritamine nii, et paljale peale on mähitud turban, kuid pealagi jääb katmata.
Namazi sooritamine suu ja nina kinni kattes. 30) Ilma mõjuva põhjuseta (uzr) kurgust röga väljaköhimine. 31) Käe liigutamine üks-kaks korda. 32) Mõne namazi sunna tegemata jätmine.
Ilma hädavajaduseta (darurat) namazile asumine, laps süles.
Namazi sooritamine selliste asjade juures, mis hõivavad südame ja võtavad ära hušu (alandlikkuse), näiteks ehitud asjade ees, mängu või pillimängu juures või ihaldatud toidu ees. 35) Fardi sooritamisel ilma mõjuva põhjuseta seinale või sambale toetumine. 36) Rukusse kummardudes ja rukust tõustes käte tõstmine kõrvadeni.
Kiraadi (Koraani lugemise) lõpetamine alles rukusse kummardudes.
Pea panemine sadždasse ja rukusse ning sealt tõstmine enne imaami.
Namazi sooritamine kohtades, mis võivad olla nadžis (rituaalselt ebapuhtad). 40) Namazi sooritamine haua poole.
Tašahhudides mitte sunna kohaselt istumine.
Teises rakaadis kolme salmi võrra pikemalt lugemine kui esimeses.
Teises rakaadis sama salmi uuesti lugemine, mida loeti esimeses, või sellele eelneva salmi lugemine. Kui seda tehakse unustusest, ei ole see makruh.
Lugemine nii, et üks suura jäetakse vahele.
Väljaspool namazi makruh olevad asjad
Käimlas ja igal pool mujal hädal käies ja istindžat (puhastumist) tehes esi- või tagaküljega kibla poole pööramine. 2) Hädal käimine päikese või kuu poole.
Väikeste laste hoidmine kibla poole, et nad hädal käiksid, on hoidvale täiskasvanule makruh. Samamoodi: kui lasta väikestel teha seda, mis on täiskasvanutele haram, on see haram sellele, kes laseb seda teha.
Ilma mõjuva põhjuseta jalgade või ühe jala sirutamine kibla poole. 5) Jalgade sirutamine mushafi (Koraani raamatu) ja usuraamatute poole. Kui need on kõrgemal, ei ole see makruh.
Mis rikub namazi
Ilma mõjuva põhjuseta köhimine või kurgu puhastamine.
Kui namazi sooritaja ütleb teise aevastamise peale „Jarhamukallah“. 3) Kui üksi namazi sooritaja kuuleb, et teisal džamaadiga palvetav imaam lugemisel eksib, ja juhib sellele tähelepanu, muutub tema namaz kehtetuks. Kui ka imaam võtab tema märkust kuulda ja loeb nii, muutub kehtetuks ka imaami namaz. 4) Kui keegi ütleb namazi ajal „La ilaha illallah“ ja tema eesmärk on kellelegi vastata, muutub tema namaz kehtetuks. Kui tema eesmärk on teada anda, et ta on namazis, ei muutu namaz kehtetuks. 5) Aurati koha paljastamine.
„Kui jõuad, tee sadžda maa peale! Kui sa ei suuda maani kummarduda, ära tõsta midagi oma näo juurde, et selle peale sadžda teha! Soorita namaz peaga märku andes (ima) ja kummardu sadždaks rohkem kui rukuks!“ Hadith šarif
Nutmine valu või muu mure pärast. (Kui mainitakse Paradiisi või Põrgut ja nende peale mõeldes nutetakse, ei muutu namaz kehtetuks.) 7) Tervitusele vastamine käe või keelega.
Kui kazaks jäänud namaze ei ole üle viie ja namazi ajal tuleb (mõni neist) meelde.
Kui keegi teeb namazi ajal sellise liigutuse, et nägija arvab, et ta ei ole namazis, muutub tema namaz kehtetuks. 10) Namazi ajal millegi söömine ja joomine. 11) Namazi ajal rääkimine.
Kellegi teise kui oma imaami vea parandamine. 13) Namazi ajal naermine.
Namazi ajal oigamine ja ohkamine.
SELGITUS: toolil istudes sooritatud namaz ei kehti
Namazi sooritamine istudes ja imaaga
Inimene, kes mõne kehaosa haiguse tõttu ei suuda püsti seista või kellele püsti seismine kahju teeb või kelle pea käib ringi, sooritab ka fardid istudes. Ta kummardub rukuks ja paneb sadždaks pea maha. Kui keegi suudab seinale, sambale või inimesele toetudes veidi püsti seista, on talle fard öelda takbir püsti seistes ja lugeda nii kaua püsti, kui ta suudab. Fardi sooritamisel ilma mõjuva põhjuseta (uzr) seinale või sambale toetumine on makruh. Kui on mõjuv põhjus, ei ole see makruh. Kui on võimalik toetudes seista või istuda, ei ole lubatud lamades imaaga palvetada. Kes ei suuda sobivalt istuda, istub nii, nagu soovib. Ta võib toetada end padjale või millelegi muule.
Kui rase naine või haige suudab püsti tõusta, kui ta asetab enda paremale ja vasakule kaks väikese laua taolist asja ja neile toetub, peab ta namazi nõnda sooritama.
Haige, kes ei suuda maas istuda ka millelegi toetudes või kellegi toel, sooritab namazi selili lamades. Ta sirutab jalad kibla poole ja paneb pea alla padja, nii et tema nägu oleks kibla poole. Või lamab ta paremal või vasakul küljel, näoga kibla poole. Ruku ja sadžda teeb ta peaga märku andes (seda nimetatakse imaks). Kui täie mõistuse juures olev haige ei suuda ka peaga märku anda ja see seisund kestab üle ühe päeva, nii et ta ei saa üldse namazi sooritada, langeb namaz temalt ära, kuni see seisund lõpeb, see tähendab, et namaz ei ole talle fard, ja ta ei pea ühtegi neist kazana tasa tegema. Samuti on lugu sellega, kes taevasel põhjusel, see tähendab endast olenemata, näiteks haiguse tõttu, teadvuseta olles või nii segases seisundis, et ta unustab rakaatide või sadždade arvu, ei saa sooritada üle viie namazi. Kes on alkohoolsete jookide või ravimite tõttu niisuguses teadvuseta või segases seisundis, peab kõik tegemata jäänud namazid kazana tasa tegema.
Ei ole lubatud sooritada namazi tooli või muu kõrge asja peal istudes ja jalgu alla rippu lastes. Sellist namazi vastu ei võeta, sest toolil istumiseks ei ole hädavajadust (darurat). Kes suudab toolil istuda, suudab istuda ka maas. Kes suudab maas istuda, peab maha istuma ja nii namazi sooritama.
Kui haige ei suuda pärast namazi maast tõusta, kuid toolilt tõuseb kergesti, aitab keegi teda maast üles. Kui ta ei saa tõusta, istub ta kibla poole asetatud voodil ja sooritab namazi, jalgu alla rippu laskmata, vaid sirutades need kibla poole. Pärast namazi laseb ta jalad üle voodi ühe serva alla ja tõuseb, nagu tõuseks toolilt. Või istub ta toolile, kuid paneb enda ette teise tooli või väikese laua ja asetab jalad selle peale. Kui namaz on lõppenud, võib ta jalad toolilt või laualt maha võtta ja püsti tõusta.
Mida tuleb istudes ja imaaga namazi sooritamisel tähele panna
Kui inimene suudab teha sadždat, alustab ta namazi püsti seistes. Ta loeb ja teeb ruku nii kaua, kui suudab püsti seista. Kes ei suuda üldse püsti seista, alustab istudes. Ta istub põlvedel ja sooritab namazi sadždasid tehes. Sellist namazi sooritamist nimetatakse istudes namazi sooritamiseks.
Istudes sooritades paneb ta kijamis käed naba alla kokku. [Naised panevad käed rinnale.] Ikamati ütleb ta püsti seistes, kui ta alustas namazi püsti; kui ta sooritab namazi istudes või imaaga, ütleb ta selle samas istumisasendis. Kui ta ei suuda sadždat teha, sooritab ta namazi imaaga. See tähendab, et ta istub nii, nagu tal on kõige kergem – kas põlvedel või jalad ristis. Kui ta nii istuda ei suuda, sirutab ta jalad kibla poole.
Avatakbiri ütleb ta istudes. Rukuks kallutab ta keha veidi, sadždaks veidi rohkem. Kes ei suuda keha kallutada, kallutab samamoodi pead ja on nõnda sooritanud namazi imaaga. Kijamis vaatab ta jalgadele, istudes oma sülle. Imaaga namazi sooritades panevad mehed kijamis käed naba alla kokku. [Naised panevad käed rinnale.] Rukuks veidi kummardudes asetavad nad käed põlvedele. Sadždaks kummarduvad nad veidi rohkem ja panevad käed põlvedele või veidi nende ette. Attahijjatut lugedes panevad nad käed reitele, nagu tavalise namazi puhul. Salami andes vaadatakse õlgadele. Sellist namazi sooritamist nimetatakse imaaga sooritamiseks.
Silmadega ei saa imat teha. Kui keegi ei suuda 24 tundi, see tähendab ühe päeva jooksul, pead kallutada, langeb namaz temalt ära ja ta ei pea seda ka kazana tasa tegema.
Kui namazi sooritatakse džamaadiga püsti seistes, võetakse arvesse jalgade asukohta. Kui kellegi kand on imaami kannast eespool, ei ole tema namaz sahih. Kuid imaaga sooritamisel ei ole see nii: siis võetakse arvesse mitte kontsade, vaid pea asukohta. Kui imaaga palvetaja pea on imaami peast tagapool või temaga ühel joonel, on tema namaz sahih, isegi kui tema jalad on imaami jalgadest eespool. [Ibn Abidin] Püsti seistes sooritaja võib järgida imaami, kes sooritab namazi istudes, kuid mitte imaami, kes sooritab selle imaaga.
Su armastusest põlegu armastajad, oo Allahi Sõnumitooja,
joogu nad su armastuse veini ja saagu rahuldust, oo Allahi Sõnumitooja.
Kes sind armastab, see on pannud oma pea sinu teele,
sina oled mõlema maailma päike, oo Allahi Sõnumitooja.
Anna oma eestpalve (šafaat) neile, kes sind armastavad,
sina oled hing usklike kehades, oo Allahi Sõnumitooja.
Ma olen armunud sellesse palgesse, olen ööbik selles roosiaias,
kes sind ei armasta, see põlegu tules, oo Allahi Sõnumitooja.
Sind armastas Subhan, said kõigi sultaniks,
mu hing olgu ohvriks sinu teel, oo Allahi Sõnumitooja.
Derviş Yunuse hing: sina oled maailma eestpalve allikas,
sina oled mõlema maailma sultan, oo Allahi Sõnumitooja!