KUI TA OMA TULEKUGA MAAILMA AUSTAS (TEMA SÜND)

Minu umma, minu umma

Emadest kõige õnnelikum, kellele sai osaks kõigist auavaldustest kõrgeim, hazrat Amina, jutustab oma rasedusest nii: „Neil päevil, mil ma seda isandat kandsin, ei tundnud ma kordagi vaeva ega valu. Ma ei tundnudki, et olen rase. Kuid ühel päeval, kui kuus kuud oli möödas, küsis keegi minult une ja ärkveloleku piiril: ‚Kas sa tead, keda sa kannad?’ Kui vastasin: ‚Ei tea‘, ütles ta: ‚Tea, et sa kannad prohvetite viimast!’ Kui sünnitus lähenes, tuli sama isik uuesti ja ütles: ‚Oo Amina! Kui laps sünnib, pane talle nimeks Muhammed.‘ Teises jutustuses on teatatud nii: ‚Oo Amina! Kui laps sünnib, pane talle nimeks Ahmed!’“

Meie ema hazrat Amina jutustab ka sünnihetkest nii: „Kui sünnituse tund kätte jõudis, kuulsin võimsat häält. Hakkasin värisema. Siis nägin valget lindu – see tuli ja silitas mind oma tiivaga. Hirmust ja värinast ei jäänud jälgegi. Samal hetkel tundsin janu, nagu põleksin palavikus. Nägin enda kõrval kaussi piimvalget šerbetti. See anti mulle juua. Jõin – see oli meest magusam ja külm. Mu janu oli kadunud. Siis nägin suurt valgust; mu kodu sai nii valgust täis, et ma ei näinud midagi peale selle valguse.

Kui soovid pääseda tulest,
lausu armastuse ja igatsusega as-salat!
Assalatu vassalamu alaika, ja Rasulallah!
Assalatu vassalamu alaika, ja Habiballah!
Assalatu vassalamu alaika, ja Nur al-Aršillah.

„Ma olen Allah Kõigekõrgema habib, Tema armastatu. Ma olen prohvetite juht. Ma ei ütle seda selleks, et kiidelda“ Hadith šarif

Maja, milles sündis meie isand Prohvet, asus Kaabast 300–400 meetrit kirde pool. Selle omanik oli tema vaarisa Hašim ibn Abd Manaf.

Hidžra ajal andis meie isand Prohvet selle õnnistatud maja üle Akil ibn Abi Talibile. Akili lapselapsed müüsid selle Muhammed ibn Jusuf as-Sakafile.

Hiljem ostis selle õnnistatud maja Harun ar-Rašidi ema Haizuran Hatun ja muutis selle mošeeks.

Abbasiidid ja mamelukid kaitsesid seda mošeed ning ka Osmanite ajal hoiti seda hoolikalt. Sultan Süleyman Seadusandja (Kanuni) laskis mošee uuesti ehitada.

Ajaloo jooksul on seda mošeed mitu korda parandatud.

1924. aastal lasti see mošee lammutada. Maja, mille šeik Abbas Kattan laskis siia 1950. aastal ehitada, on alates 1959. aastast kasutusel Meka rahvaraamatukoguna.

Samal ajal nägin, et mind ümbritses palju naisi, kes mind teenisid. Nad olid pikka kasvu ja nende näod särasid nagu päike. Nad sarnanesid Abd Manafi hõimu neidudega. Imestasin, et nad nii äkki ilmusid. Üks neist ütles: ‚Mina olen vaarao naine Asija!’ Teine ütles: ‚Mina olen Marjam bint Imran ja need siin on Paradiisi huurid.‘2

Samal ajal nägin pikka valget siidkangast, mis ulatus taevast maani. Öeldi: ‚Varjake teda inimeste pilkude eest.‘ Sel hetkel ilmus linnuparv. Nende nokad olid smaragdist ja tiivad rubiinist. Higistasin hirmust ning langevatest higipiiskadest levis muskuse lõhn. Kui ma selles olekus olin, tõsteti mu silmade eest kate. Nägin kogu maad idast läänini. Inglid olid mind ümbritsenud.

Kohe sündides pani Muhammed alaihis-salam oma õnnistatud pea sadždasse (maani kummardusse) ja tõstis üles oma tunnistussõrme. Siis laskus taevast valge pilverüng, mis mähkis ta enda sisse. Kuulsin häält, mis ütles: ‚Viige teda kõikjale, läänest itta. Viige teda, et kogu maailm näeks teda – tema nime, tema keha ja tema omadusi. Teadku nad, et tema nimi on Mahi, see tähendab, et Allah Kõigekõrgem hävitab tema kaudu širki (Allahile kaaslaste omistamise) jäljed.‘

Seejärel kadus see pilv silmist ja ma nägin Muhammedit (sallallahu alaihi va sallam) mähituna valgesse villasesse kangasse. Samal ajal tuli kolm isikut, kelle näod särasid nagu päike. Ühel neist oli käes hõbedast kann, teisel smaragdist vaagen ja kolmandal siidkangas. Kannust tilkus justkui muskust. Nad panid mu õnnistatud poja vaagnasse. Kui nad olid pesnud tema õnnistatud pea ja jalad, mähkisid nad ta siidi. Siis võidsid nad tema õnnistatud pead lõhnavõidega, tõmbasid tema õnnistatud silmadele kohli (surme) ja kadusid silmist.“

Taevast laskusid inglid ridade kaupa,
nad käisid mu kodu ümber nagu Kaaba ümber (tavaf).
Salk salga järel tulid huurid,
nende nägude valgusest täitus mu kodu valgusega.
Õhku laotati ase,
selle nimi oli Sundus ja selle laotas ingel.
Kui see kõik mulle selgesti ilmus,
jäin ma kohe imestama.
Äkki lõhenes sein
ja minu ette ilmus kolm Paradiisi huuri.
Mõned ütlevad, et neist kolmest kaunitarist
üks oli Asija, kuu sarnane.
Teine oli selgesti Marjam Hatun,
kolmas üks huuridest, kaunis vaadata.
Need kolm kuupaistelist tulid lahkelt
ja tervitasid mind kohe salamiga.
Nad tulid ja istusid mu ümber
ning kuulutasid üksteisele rõõmusõnumit Mustafast.

Kui Muhammed alaihis-salam sündis, olid meie ema hazrat Amina juures Abdurrahman ibn Aufi ema Šifa Hatun, Usman ibn Abil-Asi ema Fatima Hatun ja meie Prohveti isapoolne tädi Safijja Hatun. Ka nemad jutustasid valgusest, mida nägid, ja muudest sündmustest nõnda:

Šifa Hatun jutustab: „Sel ööl olin ma Amina juures abiks. Kuulsin, kuidas Muhammed alaihis-salam kohe sündides dua tegi ja anudes palus. Nähtamatust maailmast öeldi: ‚Jarhamuka Rabbuka.‘ Siis tuli nähtavale nii ere valgus, et kõik paistis idast läänini…“ Šifa Hatun, kes oli tunnistajaks ka paljudele muudele sündmustele, on öelnud: „Kui talle teatati tema prohvetlusest, olin mina ilma kõhklemata üks esimesi, kes temasse uskusid.“

„Ülestõusmispäeval, kui kõik vaikivad, räägin mina. Kui keegi ei suuda end liigutada, olen mina see, kes nende eest palub“ Hadith šarif

Kõik loodu sai rõõmsaks,
mure kadus, maailm sai uue elu.
Kõik maailma osakesed hüüdsid,
hõikasid üksteisele ja ütlesid: tere tulemast.
Tere tulemast, oo ülev sultan, tere tulemast,
tere tulemast, oo tarkuse allikas, tere tulemast.
Tere tulemast, oo Koraani saladus, tere tulemast,
tere tulemast, oo valude rohi, tere tulemast.
Tere tulemast, oo ilu aia ööbik,
tere tulemast, oo Ülevuse Omaniku lähedane.
Tere tulemast, oo Allahi kuu ja päike,
tere tulemast, oo sina, kes sa pole Tõest lahus.
Tere tulemast, oo patuse umma pelgupaik, tere tulemast,
tere tulemast, oo abitute pelgupaik, tere tulemast.
Tere tulemast, oo Halili silmarõõm,
tere tulemast, oo Džalili tõeline armastatu.
Tere tulemast, oo halastus maailmadele,
tere tulemast, sina oled patuste eestpaluja.
Tere tulemast, oo mõlema maailma padišahh,
sinu pärast loodi olemine ja ruum.

Safijja Hatun jutustas nii: „Kui Muhammed alaihis-salam sündis, kattis kõike valgus. Kohe sündides tegi ta sadžda, tõstis oma õnnistatud pea ja ütles selge keelega: ‚La ilaha illallah, inni rasulullah.‘ Kui tahtsin teda pesta, öeldi: ‚Me saatsime ta juba pestuna.‘ Nägime, et tema nabanöör oli juba läbi lõigatud ja ta oli ümber lõigatud. Kohe sündides tegi ta sadžda. Sel ajal ütles ta tasasel häälel midagi. Panin kõrva tema õnnistatud suu juurde – ta ütles: ‚Ummati, ummati!’ (Minu umma, minu umma!)“3

Too Sõnumitooja, nägu Baitullahi poole,
surus näo vastu maad ja tegi sadžda.
Pea sadždas, kiitis ta keel Allahit,
sõrme tõstes tunnistas ta Tema ainsust.
Ta ütleb: „Oo Maula, Sinu poole pööran ma oma näo,
oo Ilahi, anna mulle minu umma.“
Kogu südamest Tõe abi lootes
ütles ta: „Minu umma, minu umma!“

Kui meie armas Prohvet sündis, oli tema vanaisa Abdulmuttalib auväärse Kaaba juures, anus Allah Kõigekõrgemat ja tegi Talle dua. Rõõmusõnum sünnist jõudis temani nii:

Äkki tegi Kaaba sadžda Makam Ibrahimi poole ja pöördus siis endisesse asendisse tagasi. Abdulmuttalib kuulis, kuidas Kaaba ütles selges keeles: „Allahu akbar! Muhammedi (sallallahu alaihi va sallam) hääl puhastab mind ebajumalatest.“ Sel hetkel kukkus ebajumal Hubal näoli maha. Siis kõlas hüüe: „Aminale sündis poeg. Muhammed (sallallahu alaihi va sallam) juhib inimesed eksituse pimedusest õige juhatuse valgusse. Kõigekõrgem Allah saatis ta prohvetiks inimestele ja džinnidele. Oo inglid, olge tunnistajaks, et talle on antud kõigi aardekambrite võtmed. Ärge unustage tema sünnipäeva – olgu see päev teie püha kuni Ülestõusmispäevani (kijamat).“ Neid sõnu kuuldes jäi Abdulmuttalib imestusest sõnatuks. Ta pani käe rinnale ja ütles: „Kas ma näen und?“ Siis kuulis ta veel üht hüüet: „Oo Kuraiši isand, mis sind hirmutab?“ Tal ei olnud jõudu vastata.

Kui ta Amina majale lähenes, nägi ta katusel lindu. See oli oma tiivad maja kohale laotanud ja kattis seda. Meka mäed särasid selle valgusest. Valge pilv varjutas maja. Kaks inglit seisid ukse ees ega lasknud teda sisse. Kui ta mõtles: „Mis see on, kas ma näen und?“, tungis tema ninna seestpoolt tulev muskuse lõhn.

Abdulmuttalib, kes oli sel päeval, mil Muhammed alaihis-salam sündis, tunnistajaks paljudele sündmustele, rõõmustas selle rõõmusõnumi üle väga ja ütles: „Selle minu poja au ja kuulsus tõusevad väga kõrgele.“4

Et nii suurt õnne tähistada, kostitas Abdulmuttalib alates sünnile järgnenud seitsmendast päevast kolm päeva Meka rahvast. Lisaks lasi ta igas linnaosas kaameleid tappa ning andis need inimestele ja loomadele kasutada.5 Kui pidusöögi ajal küsiti, mis nime ta lapsele pani, vastas ta: „Ma panin talle nimeks ‚MUHAMMED‘ (sallallahu alaihi va sallam).“ Kui küsiti, miks ta ei pannud talle mõne esivanema nime, vastas ta: „Sest ma tahtsin, et Allah Kõigekõrgem ja inimesed teda ülistaksid ja kiidaksid.“6 Teises jutustuses on teatatud, et nime „Muhammed“ pani talle Amina Hatun.

Oo sina, kelle nägu on nagu särav täiskuu,
oo sina, kõigi langenute toetaja.
Oo sina, südamevalu rohi,
oo sina, kõige loodu sultan.
Sina oled kõigi prohvetite sultan,
aulija ja valitute (asfija) silmade valgus.
Oo sina, kes istud viimasena sõnumitoomise troonil,
oo sina, prohvetluse viimane pitser.

„Ülestõusmispäeval olen mina prohvetite imaam ja kõneleja (hatib) ning see, kes palub nende kõigi eest. Ma ei ütle seda kiitlemiseks“ Hadith šarif

Kui sinu valgus valgustas maailma,
muutis su roosinägu maailma roosiaiaks.
Teadmatuse ja eksituse pimedus kadus,
tunnetuse aed jõudis täiuseni.
Oo Habibullah, tule meile appi
ja rõõmusta meid viimsel hingetõmbel oma palega.

Tähtsad sündmused, mis leidsid aset ööl, mil sündis Allahi Sõnumitooja

Enne meie isand Õilsaima Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) sündi ja tema sünni ajal leidis aset palju sündmusi, mis olid märgiks, et ta austab maailma oma tulekuga. Tolle aja kuulsad inimesed nägid unenägusid juba enne meie isand Prohveti sündi. Kui nad lasid ennustajatel ja tolle aja kuulsatel õpetlastel oma unenägusid seletada, ütlesid need, et unenäod näitavad Muhammedi alaihis-salam tulekut.

Meie armsa Prohveti vanaisa Abdulmuttalib jutustas: „Kord olin ma uinunud. Ärkasin nähtud unenäo pärast suures ärevuses. Tahtsin kohe minna ennustaja juurde ja lasta unenäo ära seletada. Kui ma tema juurde jõudsin, vaatas ta mulle näkku ja ütles: ‚Oo Kuraiši juht! Mis sinuga juhtus? Sinu näol on hoopis teistsugune ilme. Kas on juhtunud midagi tähtsat, mis on sind sellisesse olekusse viinud?‘ Ma ütlesin: ‚Jah, ma nägin kohutavat unenägu, mida ma pole veel kellelegi rääkinud‘, istusin tema kõrvale ja hakkasin jutustama:

‚Täna öösel nägin unes väga suurt puud. Selle üks ots ulatus taevani ning oksad laiusid itta ja läände. Sellest puust kiirgas nii palju valgust, et päike jääks selle kõrval kahvatuks.

Vahel oli see nähtav, vahel kadus silmist. Inimesed pöördusid selle poole. Iga hetkega kasvas selle valgus. Mõned Kuraiši hõimust hoidsid kinni selle okstest, teised aga püüdsid puud maha raiuda. Üks noormees takistas neid, kes tahtsid puud maha raiuda. Tal oli väga kaunis nägu – sellist nägu ei ole ma kunagi varem näinud. Pealegi levisid tema kehast ümberringi meeldivad lõhnad. Sirutasin käe, et haarata puu ühest oksast, aga ei ulatunud.‘

Kui ma oma unenäo lõpetasin, muutus ennustaja nägu.

Ta läks kahvatuks. Siis ütles ta: ‚Sinul ei ole sellest osa.‘ Ma küsisin: ‚Kellel on sellest osa?‘ Ta vastas: ‚Neil, kes hoiavad kinni selle puu okstest‘, ja jätkas: ‚Sinu järeltulijate seast tuleb prohvet, ta saab kõige valitsejaks ja inimesed astuvad tema usku.‘ Siis pöördus ta minu poja Abu Talibi poole, kes oli minuga, ja ütles: ‚Tema saab vist selle prohveti onuks.‘“ Abu Talib jutustas sellest sündmusest meie isand Prohvetile, kui talle oli teatatud tema prohvetlusest, ja ütles: „See puu ongi Abul Kasim, al-Amin Muhammed alaihis-salam.“

Ööl, mil meie armas Prohvet Muhammed alaihis-salam maailma tuli, tõusis uus täht. Seda nähes mõistsid juudi õpetlased, et Muhammed alaihis-salam on sündinud.

Üks õilsatest kaaslastest (ashab al-kiram), Hassan ibn Sabit, jutustab: „Olin kaheksa-aastane. Ühel hommikul jooksis üks juut ja karjus: ‚Hei, juudid!‘ Kui juudid tema ümber kogunesid ja küsisid, miks ta karjub, vastas ta: ‚Teadke, et täna öösel tõusis Ahmedi täht! Ahmed tuli täna öösel maailma…’“

Ööl, mil sündis meie isand Õilsaim Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam), langesid kõik Kaabas olnud ebajumalad näoli maha.

Urva ibn az-Zubair jutustab: „Ühel kuraišlaste rühmal oli ebajumal. Kord aastas tegid nad selle ümber tavafi (käisid selle ümber), tapsid kaameleid ja jõid veini. Kui nad jälle kord sellisel päeval ebajumala juurde jõudsid, leidsid nad selle näoli maas lebamas. Nad tõstsid selle püsti, aga see kukkus jälle ümber. Nii juhtus kolm korda. Kui nad selle siis igast küljest hästi toestasid ja püsti panid, kostis hääl: ‚Sündis keegi, kelle pärast kogu maa liikvele läks. Kõik ebajumalad, mis iganes olid, kukkusid ümber ja kuningate südamed värisesid hirmust!’“ See sündmus langes täpselt kokku ööga, mil sündis Muhammed alaihis-salam.

Madaini linnas varisesid kokku Iraani šahhi (kisra) palee neliteist torni. Šahh ja tema rahvas, kes ärkasid sel ööl mürina peale suures õuduses, lasid seletada kohutavaid unenägusid, mida olid näinud mõned nende ülikud, ja mõistsid, et see on märk millestki suurest.

Kõige kuulsamad ennustajad seletasid unenägusid nii: „Need annavad teada, et Šaam, Tigris, Eufrat, Iraak ja Iraan saavad islami valduseks.“

„Mind on toodud maailma iga sajandi ja iga ajastu inimeste parimate ja valituimate hulgast“ Hadith šarif

Meka al-Mukarrama ja selle ümbrus

Samal ööl kustusid äkki ka tulekummardajate (madžus) hiiglaslikud tuleriidad, mis olid põlenud tuhat aastat. Nad panid kirja kuupäeva, millal tuli kustus – see oli sama öö, mil šahhi palee tornid kokku varisesid.

Tollal pühaks (mukaddas) peetud Sava järve vesi taandus samuti sel ööl äkki ja järv kuivas.

Šaami pool täitus sel ööl Samava jõe org, mis oli tuhat aastat olnud kuiv ja veeta, ning jõgi hakkas üle kallaste voolama.

Alates ööst, mil sündis Muhammed alaihis-salam, ei suutnud šaitanid ja džinnid enam kuraišlaste ennustajatele sündmustest teada anda ja ennustamine lõppes…

Ööl, mil sündis meie isand Habib al-akram, ja hiljem leidis peale nende seninägematute sündmuste aset veel palju muud. Kõik see oli märk, et on sündinud viimane Prohvet Muhammed alaihis-salam.7

Mavlidi öö

Ööd, mil sündis meie isand Prohvet (sallallahu alaihi va sallam), nimetatakse mavlidi ööks. „Mavlid“ tähendab „sünniaeg“.

Pärast Kadri ööd on see kõige väärtuslikum öö ja neile, kes sel ööl rõõmustavad meie armsa Prohveti sünni üle, antakse andeks.

Sel ööl on väga suur tasu (savab) lugeda, kuulata ja õppida seda, mida nähti meie isand Prohveti sünni ajal, ja tema imesid. Meie armas Prohvet jutustas neist ka ise.

Õilsad kaaslased (ashab al-kiram) kogunesid sel ööl ühte paika, meenutasid seda päeva, lugesid ja jutustasid sellest.

Igal aastal tähistavad moslemid kogu maailmas rabi al-avvali kuu 12. ööd mavlidi kandilina (Mavlid an-Nabi). Kõikjal loetakse mavlidi kasiide ja meenutatakse Universumi Sultanit, Allahi Sõnumitoojat.

Iga prohveti umma on teinud oma prohveti sünnipäevast püha. Ka see päev on moslemite püha, rõõmu- ja lustipäev.

„Minu kiitmine [mavlidi ja ilahide lugemine] on jumalateenimine (ibadat). Tamburiini [pillide] mängimise ajal, lõbu ja mängu keskel ei ole jumalateenimine lubatud“ Hadith šarif

Amina Hatun on tema ema,
sellest pärlikarbist sündis see pärl.
Rabi al-avvali kuul,
kaheteistkümnendal ööl, esmaspäevaööl,
sel ööl, mil sündis inimestest parim,
nägi tema ema nii palju asju.
Habibi ema ütles: ma nägin
imelist valgust, mille ümber päike tiirles nagu liblikas.
Äkki sähvatas mu kodust välk, maailm sai taevani valgust täis.
Taevad avanesid ja pimedus kadus,
nägin kolme inglit, kolm valgust käes.
Üks seisis idas, teine läänes,
kolmas Kaaba katusel.
Äkki tegi Kaaba häält
ja ütles: täna öösel sündis maailma päike.
Oo Ilahi, Muhammedi pärast,
eestpalve allika Ahmedi pärast
olgu see Abistaja tema ummaga rahul,
rahmatullahi alaihim adžmain.
Assalatu vassalamu alaika, ja Rasulallah!
Assalatu vassalamu alaika, ja Habiballah!
Assalatu vassalamu alaika, ja Nur al-Aršillah!
Süleyman Çelebi