KOLMAS OSA ISLAMI USUND

See osa on koostatud valikuna raamatutest „Tam İlmihâl Se‘âdet-i Ebediyye“ (Igavene õndsus), „Herkese Lâzım Olan Îmân“ (Usk, mida igaüks vajab), „İslâm Ahlâkı“ (Islami kõlblus), „Kıyâmet ve Âhiret“ (Ülestõusmine ja teispoolsus) ning „Namâz Kitâbı“ (Namazi raamat), mille on koostanud İhlâs Vakfı Hakikat Kitâbevi (kirjastus). Islami usund on põhimõtted ja reeglid, mille Allah Kõigekõrgem saatis ingel Džibrili kaudu oma armsale Prohvetile Muhammedile alaihis-salam ja mis võimaldavad inimestel olla selles maailmas ja teispoolsuses rahus ja õnnelikud.

Kõik voorused ja kõik kasulik on islamis. Islam on ühendanud endas kõik varasemate usundite nähtava ja nähtamatu headuse. Kogu õndsus ja kogu edu on temas. See koosneb põhimõtetest ja kõlblusest (ahlak), mille iga eksimatu ja segadusse sattumata mõistus omaks võtab. Need, kelle loomus on laitmatu, ei lükka seda tagasi ega tunne selle vastu vastumeelsust. Islamis ei ole mingit kahju ja väljaspool islamit ei ole ega saa olla mingit kasu. Mõelda kasu peale väljaspool islamit on sama, mis oodata joogivett miraažist. Islam käsib maid üles ehitada, inimeste elu parandada ja neid heaolule viia ning nõuab, et austaksime Allah Kõigekõrgema käske ja oleksime halastavad loodu vastu. Islam käsib kindlalt tegelda põllunduse, kaubanduse ja käsitööga. Ta omistab teadusele, tehnikale ja tööstusele seda tähtsust, mida need väärivad. Ta nõuab tungivalt, et inimesed üksteist aitaksid ja üksteist teeniksid. Ta õpetab nende inimeste, laste, perede ja rahvaste õigusi, kes on kellegi valitsemise all, ja seda, kuidas neid juhtida, ning peab silmas õigusi ja vastutust elavate, lahkunute ja tulevaste põlvede ees. Islam on ühendanud endas mõlema maailma õndsuse (saadat ad-darain), see tähendab selle maailma ja teispoolsuse (ahirat) õndsuse. Ta on toonud põhimõtted, mis tagavad inimeste vaimse ja ainelise heaolu kõige täiuslikumal viisil. Ta on korraldanud inimese õigused ja kohustused kõige laiemalt. Lühidalt: islami usundi alused on usk (iman), jumalateenimine (ibadat), munakahat (abielu ja nikahi puudutavad teadmised), muamalat (ostu-müügi ja ühiskonnaelu puudutavad teadmised) ja ukubat (kuritegude ja karistuste õigus).

Mu Issand on Allah, mu prohvet on tõesti Muhammed Rasulullah,
mu usk on islami usk, mu raamat on Allahi sõna (kalamullah),
usutunnistuses on mu mazhab Ahl as-Sunna, alhamdulillah,
teodes on mu mazhab Abu Hanifa mazhab, vallah.
HEA NÕUANNE
Oo noormees! Ahl as-Sunna usutunnistus on siin allpool
värssides sulle selges keeles esitatud:
kui soovid õiget usutunnistust, mu vend,
loe seda raamatut päeval ja öösel kogu südamest!
Halastagu Tõde Abu Hanifa hingele,
sest tema, ülev Numan, näitas meile Koraani teed!
Ära kiinda südant maailma, elu voolab ära nagu vesi;
kes islamit järgib, on alati rõõmus.

„Islam on ühendanud endas mõlema maailma õndsuse (saadat ad-darain), see tähendab selle maailma ja teispoolsuse õndsuse“ Saijid Abdulhakim Arvasi (rahmatullahi alaih)

Õpi esmalt ilmihal (usu alused) ja õpeta seda ka oma lapsele;
kui sa usuteadmisi ei õpi, kahetsed pärast!
Vaata, kui salakavalalt meie vaenlased ründavad;
tööta sinagi usu levitamise nimel, ära raiska aega!
Usutud petavad noori alati valedega,
nad tahavad islami hävitada – ärka nüüd hooletusest!
Ka moslemid on segaduses, paljud neist on lõksu langenud;
sõnades on nad kõik Ahl al-kibla, kuid on õigelt teelt lahkunud.
Kes ilmihali ei õpi, ei suuda end kaitsta.
Kes ei ole Ahl as-Sunna, saab uskmatuks või eksijaks!
Aita neid, kes õigeid teadmisi levitavad!
Teeni džihaadi tasu (savab), voolaku su vara selleks!
Kas Allahi Sõnumitooja seisis kunagi paigal, kas tema kaaslased magasid?
Igaüks neist oli usu levitamise kangelane!
Tööta sinagi, ära istu käed rüpes, usu vaenlane on väga tugev;
seest ja väljast tahavad nad seda purustada, ja kaovad nii usund kui ka usk.
Ära räägi kaaslastest halba, tea nende kõigi väärtust,
nad armastasid üksteist, Koraan on selle tunnistaja!
Kõige kõrgem on Abu Bakr, siis Umar,
Usman ja Ali; armasta väga ka Muavijat, tema ju kirjutas Koraani üles!
Meie Issand ei ole keha, Tal ei ole aega ega kohta;
Ta ei asu aines – niisugune peab olema usk!
Ta ei vaja loodut, Tal ei ole kaaslast ega sarnast;
Tema on see, kes loob kõik ja hoiab seda olemasolus.
Hea ja halva, usu ja uskmatuse (kufr), aine, jõu ja energia –
need kõik loob Tema; inimene ei suuda üldse luua!
Ta andis kõigile mõistuse ja tahte ning näitas teed;
kes iganes head soovib, sellele loob Halastaja (Rahman) selle kohe.
Paranda esmalt oma usutunnistus, pea silmas käske ja keelde;
kes islamist lahkub, ei jõua õndsuseni!
Nii on see olnud ammustest aegadest: kes külvab, see lõikab;
kes nisu ootab külvamata, see petab end rängalt ja jääb kahjule!
Seitsmekümne kolme rühma seast ainult Ahl as-Sunna
pääseb;
just nemad on need, kes on meile näidanud Allahi Sõnumitooja teed!