MEIE ISAND PROHVETI AHL AL-BAIT

Meie isand Prohveti abiellumise põhjused

Allahi Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) abiellus esimest korda kahekümne viie aastaselt hazrat Hadidžaga (radijallahu anha). Hazrat Hadidža oli neljakümneaastane ja lesk. Kuid tal oli väga palju vara, ilu, mõistust, teadmisi, au, õilsat päritolu, kõlblust ja head kasvatust. Nad elasid koos kakskümmend viis aastat. Kuni hazrat Hadidža elas, ei abiellunud Õilsaim Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) kunagi kellegi teisega.

Pärast meie ema hazrat Hadidža (radijallahu anha) surma abiellus meie isand Allahi Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) teist korda viiekümne viie aastaselt hazrat Abu Bakri tütre, meie ema hazrat Aišaga (radijallahu anha). Ta sõlmis selle abielu (nikah) Allah Kõigekõrgema käsul. Kuni teispoolsusse lahkumiseni elas ta temaga kaheksa aastat. Aiša oli väga arukas, terava mõistusega, õpetatud, haritud, kõlbeline ja vaga. Kuna tal oli väga hea mälu, küsisid õilsad kaaslased temalt paljusid asju ja õppisid temalt.

Kõik oma teised abielud sõlmis ta usulistel ja poliitilistel põhjustel või halastusest ja heldusest. Kõik need naised olid lesed ja enamik neist eakad. Näiteks: kui Meka uskmatute piinad ja kahju moslemitele muutusid väljakannatamatuks, rändas osa õilsatest kaaslastest Abessiiniasse. Abessiinia kuningas negus oli kristlane. Ta küsis moslemitelt mitmesuguseid asju ja jõudis saadud küpsetest vastustest vaimustununa usule. Ta tegi moslemitele palju head. Ubaidullah ibn Džahš, kes näis olevat usule tulnud, lasi end vaesusest pääsemiseks preestritel petta, sai usust taganejaks ja vahetas oma usu selle maailma vastu.1 See neetu, Allahi Sõnumitooja isapoolse tädi poeg, sundis ja ässitas ka oma naist Umm Habibat usust lahkuma ja rikkaks saama. Kui naine aga ütles, et on nõus pigem vaesuse ja surmaga, kuid Muhammedi alaihis-salam usust ei lahku, lahutas ta temast. Ta ootas, et naine hääbub viletsuses ja sureb. Kuid peagi suri ta ise. Umm Habiba oli Abu Sufjani tütar, kes oli tol ajal Meka kuraišlaste ülemjuhataja. Meie isand Allahi Sõnumitooja pidas sel ajal kuraišlaste vägedega väga raskeid lahinguid ja Abu Sufjan võitles kogu jõust, et islamit hävitada. Allahi Sõnumitooja kuulis meie ema Umm Habiba (radijallahu anha) usu tugevusest ja väga kibedast olukorrast, kuhu ta oli sattunud. Ta kirjutas negusele kirja ja palus: „Ma abiellun Umm Habibaga, kes on seal. Sõlmi minu abielu (nikah)! Seejärel saada ta siia.“ Negus oli juba varem moslemiks saanud. Ta austas kirja väga, kutsus seal olnud moslemid oma paleesse ja korraldas peo. Abielu sõlmiti hidžra seitsmendal aastal ning ta jagas kingitusi ja ande. Nõnda sai Umm Habiba tasu oma usu (iman) eest ning elas seal rikkalt ja muretult. Tema tõttu elasid muretult ka teised moslemid. Kuna Paradiisis on naised koos oma meestega, sai ta ühtlasi rõõmusõnumi Paradiisi kõrgeimast astmest, mille kõrval kõik selle maailma naudingud ja annid on väga tühised. See abielu oli üks põhjusi, mis valmistasid ette tee, et Abu Sufjanile sai hiljem osaks moslemiks saamise au. Nagu näha, näitab see abielu ka seda, kui suur oli Allahi Sõnumitooja mõistus, arukus, geniaalsus, heldus ja halastus.2

Teine näide: hazrat Umari tütar, meie ema hazrat Hafsa (radijallahu anha) oli jäänud leseks. Kui hazrat Umar küsis hidžra kolmandal aastal hazrat Abu Bakrilt ja hazrat Usmanilt: „Kas sa võtad mu tütre naiseks?“, ütlesid mõlemad: „Ma mõtlen selle üle.“ Ühel päeval, kui kõik kolm ja teisedki olid koos, küsis meie isand Allahi Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam): „Oo Umar! Ma näen, et sa oled kurb. Mis on põhjus?“ Nii nagu tindi värvi pudelis on kerge näha, mõistis meie isand Allahi Sõnumitooja igaühe mõtteid ühe pilguga. Kui ta pidas vajalikuks, siis ta küsis. Kuna temale ja isegi igaühele tõtt rääkida on meile kohustus (fard), vastas hazrat Umar: „Oo Allahi Sõnumitooja! Ma pakkusin oma tütart Abu Bakrile ja Usmanile, kuid nad ei võtnud teda.“ Kuna Allahi Sõnumitooja ei tahtnud sugugi, et need kolm kaaslast, keda ta kõige rohkem armastas, kurvad oleksid, ütles ta kohe, et neid rõõmustada: „Oo Umar! Kas sa tahad, et ma annaksin sinu tütre kellelegi, kes on parem kui Abu Bakr ja Usman?“ Hazrat Umar oli hämmastunud, sest ta teadis, et ei ole kedagi paremat kui hazrat Abu Bakr ja hazrat Usman. „Jah, oo Allahi Sõnumitooja!“ ütles ta. „Oo Umar, anna oma tütar mulle!“ ütles Allahi Sõnumitooja. Nõnda sai hazrat Hafsa hazrat Abu Bakri, hazrat Usmani ja kõigi usklike emaks ning nemad said tema teenriteks; ja hazrat Abu Bakr, hazrat Umar ja hazrat Usman said üksteisele veelgi lähedasemaks ja kallimaks.3

Kolmas näide: hidžra viiendal või kuuendal aastal oli Banu Mustaliki hõimult võetud sadade vangide seas hõimupealik Harisi tütar Džuvairija. Kui Allahi Sõnumitooja ta välja ostis, vabaks laskis ja temaga abiellus, ütlesid kõik õilsad kaaslased (alaihimur-ridvan): „Meil on häbi pidada meie isand Allahi Sõnumitooja perekonna, meie ema sugulasi orjatarideks ja teenijateks.“ Kõik nad lasid oma vangid vabaks. See abielu sai põhjuseks, miks sajad vangid vabaks lasti. Meie ema hazrat Džuvairija (radijallahu anha) rääkis sellest alati ja oli selle üle uhke. Hazrat Aiša ütles: „Ma ei ole näinud naist, kes oleks toonud rohkem head ja õnnistust kui Džuvairija.“4 Õilsas hadithis on öeldud: „Minu abielud kõigi mu abikaasadega ja minu tütarde mehelepanek – kõik see on toimunud loaga, mille Džibril (alaihis-salam) tõi Allah Kõigekõrgemalt.“

Üks oluline põhjus, miks meie isand Allahi Sõnumitooja palju abiellus, oli ka islamiusu teatavakstegemine. Enne kui tuli hidžabi salm, see tähendab enne kui naistel kästi end katta, tulid ka naised Allahi Sõnumitooja juurde, küsisid seda, mida nad ei teadnud, ja õppisid. Kui Allahi Sõnumitooja läks kellegi koju, tulid ka naised, istusid, kuulasid ja said kasu. Kui aga tuli hidžabi salm ning naistel keelati võõraste (na-mahram) meestega koos istuda ja rääkida, ei võtnud ta enam võõraid naisi vastu. Ta käskis neil küsida seda, mida nad ei teadnud, oma õnnistatud abikaasalt hazrat Aišalt ja temalt õppida. Kuna küsijaid oli väga palju, ei jõudnud hazrat Aiša kõigile vastata. Et seda tähtsat teenistust hõlbustada ja meie ema Aiša koormat kergendada, abiellus ta nii mitme naisega, kui oli vaja. Sadu õrnu naisi puudutavaid teadmisi tegi ta moslemitest naistele teatavaks oma õnnistatud abikaasade kaudu. Kui tal oleks olnud üks abikaasa, oleks kõigil naistel olnud raske ja isegi võimatu temalt küsida. Et Allah Kõigekõrgema usku täielikult teatavaks teha, võttis ta oma õlgadele ka paljude abielude koorma.

Meie isand Prohveti õnnistatud abikaasad

Hadidža al-Kubra (radijallahu anha): Ta oli pärit kuraišlaste aadlisoost, õilsast perekonnast. Ta oli Huvailid ibn Asad ibn Abdiluzza ibn Kusai tütar. Ta on Allahi Sõnumitooja esimene abikaasa. Tema isa oli Huvailid ja ema Fatima. Ta abiellus Allahi Sõnumitoojaga neljakümneaastase lesena. Allahi Sõnumitooja oli siis kahekümne viie aastane. Temalt sündis talle neli tütart ja kaks poega. Lesena tegeles ta kaubandusega. Tal olid ametnikud, kirjutajad ja orjad. Ta oli väga rikas, õpetatud ja arukas. Ta on esimene vaba naine, kes usule tuli. Kui Džibril alaihis-salam esimest korda Allahi Sõnumitoojale ilmus, ehmus Allahi Sõnumitooja. Ta rääkis sellest Hadidžale. Esimesena uskus Hadidža (radijallahu anha). Uskmatud kummardasid ebajumalakujusid, ei uskunud Allahi Sõnumitoojasse ja pilkasid teda. Nad piinasid teda väga. Hadidža (radijallahu anha) lohutas ja julgustas Allahi Sõnumitoojat. Ta ohverdas tema heaks kogu oma vara ja omandi. Ta teenis Allahi Sõnumitoojat ustavalt kakskümmend viis aastat. Mitte kordagi ei teinud ta talle haiget.

Ta suri Mekas kolm aastat enne hidžrat, kolm päeva pärast Abu Talibi surma, kuuekümne viie aastasena.

Allahi Sõnumitooja kiitis teda kuni oma surmani alati. Kui ta ühel päeval teda kodus kiitis, ei suutnud meie ema Aiša end tagasi hoida ja ütles: „Ülev Allah andis teile temast parema.“ Allahi Sõnumitooja ütles: „Ei! Temast paremat ei antud mulle. Päevil, mil kõik nimetasid mind valetajaks, uskus tema mind. Kui kõik mind piinasid, oli tema mulle toeks. Tema hajutas mu mured.“

Hazrat Hadidža ja tema tütar Fatima az-Zahra on kaks neljast naisest, kelle kohta on õilsas hadithis teatatud, et nad on kõigist maailma naistest kõrgeimad. Kolmas on vaarao naine hazrat Asija ja neljas hazrat Marjam (Maarja) (radijallahu taala anhunna).

„Minu abielud kõigi mu abikaasadega ja minu tütarde mehelepanek – kõik see on toimunud loaga, mille Džibril (alaihis-salam) tõi Allah Kõigekõrgemalt“ Hadith šarif

Aiša (radijallahu anha): Ta on Allahi Sõnumitooja teine puhas abikaasa. Ta on Abu Bakr as-Siddiki tütar. Tema ema on Umm Ruman. Ta sündis kaheksa aastat enne hidžrat. Lapsi tal ei olnud. Tema nikah sõlmiti aasta pärast Hadidža al-Kubra surma ja kaks aastat enne hidžrat. Kolm aastat hiljem sai ta Mediinas au astuda õnne kambrisse (hudžrat as-saadat). Tema arukus, mõistus, kõlblus (iffat) ja jumalakartlikkus (takva) olid hämmastavalt suured. Allahi Sõnumitooja armastas teda väga ja kiitis teda palju. Tema nikah sõlmiti Allah Kõigekõrgema käsul. Teda on kiidetud püha salmiga. Õilsad kaaslased pöördusid tema poole, et lahendada oma raskeid küsimusi. Kui Allahi Sõnumitooja (sallallahu taala alaihi va sallam) suri, oli ta kaheksateistkümneaastane. Kuna tema idžtihad ei ühtinud hazrat Ali omaga, oli ta Kaameli lahingus koos nende õilsate kaaslastega, kes sõdisid hazrat Ali vastu. Kui hazrat Ali šahiidiks tapeti, kurvastas ta väga. Hurufiidid laimavad teda väga. Nad ütlevad, et ta ei armastanud hazrat Alit. Ometi teatas just hazrat Aiša õilsa hadithi: „Ali armastamine on osa usust (iman).“ Nõnda teatas ta, et armastab teda ja et kõik peavad teda armastama. Ta suri Mediinas hidžra viiekümne seitsmendal aastal kuuekümne viie aastasena. Tema haud on Baki kalmistul.

Sauda bint Zama (radijallahu anha): Ta on Allahi Sõnumitooja kolmas abikaasa. Ta oli koos oma abikaasaga usule tulnud ja Abessiiniasse rännanud. Kui nad Mekasse tagasi tulid, suri tema abikaasa. Allahi Sõnumitooja sõlmis nikahi esmalt hazrat Aišaga ja seejärel Saudaga. Ta tõi Sauda oma koju Mekas, hazrat Aiša aga Mediinas. Ta oli väga halastav ja kõlbeline daam. Ta suri hazrat Umari ajal.5

Hafsa (radijallahu anha): Ta on hazrat Umari (radijallahu anhu) tütar. Tema esimene abikaasa oli Hunais. Nad rändasid koos Abessiiniasse ja Mediinasse. Kui ta jäi noorelt leseks, pakkus isa teda hazrat Abu Bakrile ja seejärel Usmanile. Mõlemad vabandasid end. Hazrat Umar kurvastas. Hidžra kolmandal aastal sai ta Allahi Sõnumitooja nikahi au. Mõne aja pärast lahutas Allahi Sõnumitooja end Hafsast. Seejärel abiellus ta Džibrili alaihis-salam märguandel temaga uuesti. Ta paastus palju ja sooritas palju namazi. Ta suri hidžra 41. aastal kuuekümneaastasena.

Zainab bint Huzaima (radijallahu anha): Ta tegi palju jumalateenimist (ibadat) ja andis palju almust (sadaka). Varem oli ta Abdullah ibn Džahši abikaasa. Abdullah oli Allahi Sõnumitooja isapoolse tädi Umaima poeg. Ta sai Uhudi lahingus šahiidiks. Zainab sai küll Allahi Sõnumitooja nikahi au, kuid suri kaheksa kuu pärast.6

Umm Salama (radijallahu anha): Tema nimi oli Hind. Koos oma abikaasa Abu Salamaga oli ta esimeste seas, kes rändasid Abessiiniasse. Abu Salama oli Allahi Sõnumitooja isapoolse tädi Barra poja Ubaidullah ibn Džahši vend ja suri Mediinas hidžra neljandal aastal Uhudi lahingus saadud haava tõttu. Umm Salama ei võtnud vastu Abu Bakri ja Umari kosimist. Ta sai Allahi Sõnumitooja nikahi au. Ta suri viiekümne üheksandal aastal Mediinas kaheksakümne nelja aastasena. Ta oli Prohveti abikaasadest viimane, kes suri.7

„Ei! Temast (Hadidžast) paremat ei antud mulle. Päevil, mil kõik nimetasid mind valetajaks, uskus tema mind. Kui kõik mind piinasid, oli tema mulle toeks. Tema hajutas mu mured“ Hadith šarif

Džuvairija (radijallahu anha): Ta oli Banu Mustaliki hõimu pealiku Harisi tütar. Ta võeti vangi hidžra viiendal aastal toimunud Muraisi sõjaretkel. Tema abikaasa, tema onupoeg, tapeti lahingus. Ta oli kahekümneaastane ja väga kaunis. Ühe pärimuse järgi tõi tema isa, kui Džuvairija müüki pandi, Mediinasse kaamelikarja, et ta välja osta. Kahest suurepärasest kaamelist oli tal kahju loobuda ja ta peitis need väljaspool linna. Sõnumitooja alaihis-salam ütles: „Too ka need kaks kaamelit, mille sa sellesse ja sellesse paika peitsid.“ Haris oli hämmastunud ning jõudis usule koos oma kahe poja ja paljude teistega. Sõnumitooja alaihis-salam võttis kaamelid ja andis talle tütre tagasi. Ka tütar tuli usule. Allahi Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) palus Džuvairijat tema isalt ja sõlmis temaga nikahi. Ta suri hidžra viiekümne kuuendal aastal.

Zainab bint Džahš (radijallahu anha): Ta oli Allahi Sõnumitooja isapoolse tädi Umaima tütar ja Abdullah ibn Džahši õde. Tema isa nimi oli Burra. Kuna ta ei tulnud usule, kutsuti teda Džahšiks. Zainab oli esimeste usule tulnute seas.

Meie isand Allahi Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) pani ta esmalt naiseks oma kasupojale Zaid ibn Harisale. Kuna Zaid ei suutnud Zainabi õigusi austada, läksid nad hidžra kolmandal aastal lahku. Sõnumitooja alaihis-salam soovis temaga abielluda. Kui Zainab seda kuulis, sooritas ta rõõmust kaks rakaati namazi ja tegi dua: „Oo mu Issand! Sinu Sõnumitooja soovib mind. Kui Sa oled määranud, et ma saan tema abikaasaks olemise au, siis anna mind Sina temale.“ Tema dua võeti vastu ja ilmutati suura al-Ahzab kolmekümne seitsmes salm, mille õilis tähendus on: „Kui Zaid oli teinud temaga, mida tahtis (see tähendab, oli Zainabist lahutanud), andsime Me ta sulle abikaasaks.“ Kuna Zainabi nikahi sõlmis Allah Kõigekõrgem, ei sõlminud meie isand Allahi Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) eraldi nikahi. Zainab (radijallahu anha) oli selle üle alati uhke ja ütles: „Iga naise paneb mehele tema isa. Minu nikahi aga sõlmis Allah Kõigekõrgem.“ Ta oli siis kolmekümne kaheksa aastane. Ta suri hidžra kahekümnendal aastal viiekümne kolme aastasena.8 Ta tegi palju head, oli helde ja armastas väga almust anda. Ta oli osav ka käsitöös. Mille ta valmistas ja mis talle kätte sattus, selle andis ta oma sugulastele ja vaestele. Kaliif Umar andis igale Prohveti puhtale abikaasale kaksteist tuhat dirhemit. Zainab bint Džahš andis selle kõik kohe pärast saamist almuseks ja jagas laiali. Hazrat Aiša kiitis ja ülistas teda selle eest väga. Õilis hadith „Minu abikaasadest kohtub minuga esimesena see, kelle käsi on avatud“9 oli teatanud, et tema sureb esimesena, sest just tema andis kõige rohkem almust.

Prantslane Voltaire, kõlvatu ja laimav luuletaja, kirjutas värssides näidendi sellest, kuidas Allahi Sõnumitooja hazrat Zainabi abikaasaks võttis; see oli täis väljamõeldud ja alatuid laimujutte, mis on täiesti vastuolus ajaloo, sündmuste ja teadetega. See inetu ja jälk kirjutis, mis ei sobi kirjamehele ega mõtlejale, meeldis tema suurele vaenlasele paavstile, kes oli ta varem kirikust välja heitnud, ja paavst kirjutas talle meelitava kirja. Kui moslemite kaliif sultan Abdülhamid II kuulis, et näidendit hakatakse laval etendama, takistas ta seda kohe, esitades Prantsusmaa ja Inglismaa valitsustele ultimaatumi, ning päästis kogu inimkonna häbiväärsest alatusest.

Hazrat Safijja (radijallahu anha): Ta oli Haibari juutide pealiku Hujai ibn Ahtabi tütar. Ta oli kihlatud ühe Haibari juudiga. Seejärel abiellus ta väga rikka Kinana ibn Hakikiga. Kui hidžra seitsmendal aastal Haibar vallutati, langes ka Safijja vangi. Ta langes Allahi Sõnumitooja osaks ja too laskis ta vabaks. Ta võttis usu vastu ja sai Allahi Sõnumitooja nikahi au. Ta suri hidžra viiekümnendal aastal Mediinas.10

Umm Habiba (radijallahu anha): Ta oli Abu Sufjan ibn Harb ibn Umajja tütar ja hazrat Muavija õde. Tema ema oli Hind. Koos oma abikaasa Ubaidullah ibn Džahšiga sai ta moslemiks ja nad rändasid Abessiiniasse. Kuna tema tütar Habiba sündis Abessiinias, sai ta ise tuntuks kunjaga Umm Habiba (Habiba ema). Tema abikaasa lasi end seal preestritel petta, taganes usust ja suri. Ta jäi võõrsil üksi ja vaeseks. „Ma ei lahku Allahi Sõnumitooja usust“, ütles ta. Allahi Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) soovis temaga abielluda, et teda rõõmustada. Hidžra seitsmendal aastal kirjutas ta negusele kirja. Prohveti selle käsu peale sõlmis negus tema nikahi Õilsaima Sõnumitoojaga ja saatis ta Mediinasse. Ta suri hidžra neljakümne neljandal aastal Mediinas.

Hazrat Maimuna (radijallahu anha): Tema nimi oli Barra, Allahi Sõnumitooja aga pani talle nimeks Maimuna. Maimuna abikaasa oli surnud. Kui pärast Haibari vallutamist mindi Mekasse umrale, sai ta tagasiteel Mediinasse Allahi Sõnumitooja nikahi au. Hidžra viiekümne kolmandal aastal jäi ta Mekas haigeks. „Viige mind Mekast välja, sest Allahi Sõnumitooja teatas, et ma suren väljaspool Mekat“, ütles ta. Kui ta välja viidi, suri ta selles paigas (nimega Sarif), kus oli sõlmitud tema nikah Allahi Sõnumitoojaga.11

Hazrat Marija (radijallahu anha): Ta tuli usule, olles meie isand Prohveti orjatar, ja sai meie isanda nikahi au. Kuna Marija saadeti kingiks Egiptuse ja Aleksandria valitsejalt Mukaukisilt, ei ole tema päritolu (sugupuu) ja sünniaeg täpselt teada. Õilsaimal Sõnumitoojal sündis meie emalt hazrat Marijalt poeg nimega Ibrahim. Hazrat Marija oli väga rahulik, vaikne ja tagasihoidlik. Ta suri hazrat Umari kalifaadi viimastel aastatel, aastal 637 m.a.j. (hidžra 16. aastal). Ta maeti Baki kalmistule.12

Hazrat Raihana (radijallahu anha): Ta sai moslemiks, olles meie isand Prohveti orjatar. Ta oli pärit Mediina juutide Banu Kuraiza hõimust. Tema sugupuu on Raihana bint Šamun ibn Jazid või Raihana bint Zaid ibn Amr ibn Hanafa ibn Šamun ibn Jazid. Tema sünniaeg ei ole täpselt teada. Ta suri Mediinas enne meie isand Prohvetit, aastal 631 m.a.j. (hidžra 10. aastal). Ta maeti Baki kalmistule.13

„Saijidide ja šarifide armastamine saab põhjuseks, et inimene lahkub viimsel hingetõmbel usuga (iman)“ Abu Mudžahid Enver ibn Nazif (rahmatullahi alaih)