MEIE ISAND PROHVETI ISTIGFAR1

Nii nagu meie isand Prohvet on loodutest kõrgeim, nii oli ta ka see, kes tundis Allah Kõigekõrgemat tõeliselt ja kartis Teda kõige rohkem. Kuigi Ülev Allah oli teda patu tegemise eest kaitsnud, tegi ta lakkamatult jumalateenimist, tegi Allah Kõigekõrgemale dua ja palus andeks (istigfar). Öö alguses (pärast öist namazi) ta magas, öö lõpus aga tegi jumalateenimist. Ibn Abbas jutustab: „Ühel ööl olin külalisena usklike ema hazrat Maimuna kodus. Allahi Sõnumitooja magas keskööni või veidi enne või pärast seda. Siis ta ärkas, istus üles ja pühkis käega unejäljed näolt. Ta tõusis, võttis seal rippuva veekannu ja võttis abdesti. Ta luges suura Al Imran lõpust kümme püha salmi ja asus namazile. Ka mina tõusin, võtsin abdesti, nagu oli võtnud Allahi Sõnumitooja, ja asusin namazile selle juhi kõrvale. Allahi Sõnumitooja sooritas kahe rakaadiga namazi. Seejärel sooritas ta veel kaks rakaati. Selle järel sooritas ta taas kaks rakaati. Siis asus ta vitr-namazile. Pärast seda heitis ta pikali, kuni kõlas hommikuse namazi azan. Siis ta tõusis, sooritas taas kahe rakaadiga namazi, läks mošeesse ja sooritas seal hommikuse namazi fard-osa.“2 Meie ema hazrat Aiša jutustab: „Meie isand Allahi Sõnumitooja oli ühel ööl magama jäänud. Ärgates ütles ta: ‚Oo Aiša, kui sa lubad, tahaksin ma sel ööl pühenduda oma Issanda teenimisele.‘ Siis ta tõusis. Ta luges Püha Koraani ja nuttis, nii et tema mõlemad põlved said pisaratest märjaks. Ta luges edasi ning lugedes said märjaks kõik tema keha kohad, kuhu tema õnnistatud pisarad langesid. See kestis hommikuni.

Kui hommikul tuli Bilal al-Habaši ja seda nägi, ütles ta: ‚Olgu mu isa ja ema sinu eest ohvriks, oo Allahi Sõnumitooja! Kas Allah Kõigekõrgem ei ole sulle andeks andnud sinu varasemaid ja hilisemaid eksimusi?‘ Allahi Sõnumitooja vastas: ‚Oo Bilal! Kuidas ma ei peaks olema tänulik teener, kui Allah Kõigekõrgem on sel ööl ilmutanud suura Al Imran 190. püha salmi, mille tähendus3 on: „Tõesti, taevaste ja maa loomises ning öö ja päeva vaheldumises on palju märke neile, kel on mõistus (akl).“‘“ Õilsas hadithis, mis on toodud kogumikus „Muslim“, ütles Muhammed alaihis-salam: „Minu südamesse tuleb selliseid asju, et nende pärast palun ma iga päev ja öö seitsekümmend korda Allah Kõigekõrgemalt andeks (istigfar)“ ja „Minu südamele laskub eesriie (mis takistab jumalike valguste tulekut). Seepärast palun ma iga päev seitsekümmend korda andeks (istigfar)“ ning „Ma palun iga päev sada korda Allah Kõigekõrgemalt andeks.“4

Meie isand Prohveti kartus Allah Kõigekõrgema ees oli nii suur, et kunagi ei nähtud teda valjusti naermas. Marfu õilsas hadithis5, mida imaam Tirmizi edastas Abu Zarrilt, on öeldud: „Tõesti, ma näen seda, mida teie ei näe, ja kuulen seda, mida teie ei kuule. Taevas ei ole nelja sõrme laiust tühja kohta, kus inglid ei oleks maani kummardunud (sadžda). Ma vannun Allahi nimel, et kui te teaksite seda, mida mina tean, naeraksite te vähe ja nutaksite palju. Te läheksite teedele ja anuksite Allah Kõigekõrgemat nii valju häälega, kui jaksate.“6

Õilsas hadithis, mida edastas Abu Huraira, ütles meie isand Allahi Sõnumitooja: „Kedagi ei vii Paradiisi tema teod.“ Kui temalt küsiti: „Ka sind mitte, oo Allahi Sõnumitooja?“, vastas ta: „Jah, ka mind ei vii Paradiisi minu teod. Ent mind katab Allah Kõigekõrgema arm ja halastus.“

Ibn Umar jutustab: „Kui me istusime koos Allahi Sõnumitoojaga ühes kogunemises, lugesime kokku, et ta ütles sada korda: ‚Oo mu Issand! Anna mulle andeks ja võta vastu minu meeleparandus (tauba). Tõesti, Sina oled see, kes võtab vastu meeleparandused, ja Sina oled Halastaja.‘“7

Anas ibn Malik on jutustanud: „Allahi Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) ütles pidevalt: ‚Allahumma, ja mukallibal-kulub, sabbit kalbi ala dinik.‘8“ Õilsas hadithis, mida Tirmizi edastas Abu Said al-Hudrilt, ütles meie isand Prohvet: „Kes voodisse heites ütleb kolm korda ‚Astagfirullah al-azim allazi la ilaha illa huval-hajjal-kajjum va atubu ilaih‘, sellele annab Allah Kõigekõrgem andeks tema patud, isegi kui neid oleks nii palju kui merevahtu, liivaterasid Tamimi maal, puulehti või maailma päevi.“

Buhari ja Muslimi edastuse järgi palus Allahi Sõnumitooja andeks nii: „Allahummagfirli hatiati va džahli va israfi fi amri va ma anta alamu bihi minni.“ (Oo Allah! Anna mulle andeks eksimused, mida Sina tead ja mida ma olen (teadlikult või) teadmatult oma piire ületades teinud!)

Abu Musa al-Ašari (radijallahu anhu) edastuse järgi palus Õilsaim Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) andeks ka nii:

„Allahummagfirli hazli va džiddi va hatai va amdi va kullu zalika indi. Allahummagfirli ma kaddamtu va ma ahhartu va ma asrartu va ma alantu va ma anta alamu bihi minni, antal-mukaddimu va antal-muahhiru va anta ala kulli šaiin kadir.“9 (Oo Allah! Anna mulle andeks kõik puudused, mida ma võin teha naljaga või tõsiselt, unustades või teadlikult. Oo Allah! Anna mulle andeks igasugused puudused, mida Sina tead: need, mida olen teinud varem, ja need, mida olen jätnud hilisemaks, need, mida olen teinud salaja, ja need, mida olen teinud avalikult. Sina oled see, kes toob ette, ja Sina oled see, kes jätab taha. Sina oled kõigeks võimeline.)

Allahi Sõnumitooja paastus päeval,
öösel seisis ta namazis.
Kui sa kuulud selle Valitu (Mudžtaba) ummasse,
pööra alati tähelepanu sunnale ja makruhile.

„Minu südamele laskub eesriie (mis takistab jumalike valguste tulekut). Seepärast palun ma iga päev seitsekümmend korda andeks (istigfar)“ Hadith šarif