TEINE OSA HAUAELU

Meie isand Prohvet on oma hauas elus

Prohvetid on oma haudades elus – nad elavad elu, mida me ei tunne. Ka aulija (Allahi sõbrad) ja šahiidid on elus. Nende elus olemine ei ole pelgalt sõnades. Nad on täielikult elus. Suura Al Imran 169. salmis on öeldud tähenduse järgi: „Ärge pidage surnuks neid, kes tapeti Allah Kõigekõrgema teel! Nad on elus oma Issanda juures. Neile antakse elatist.“

See püha salm teatab, et šahiidid on elus. Prohvetid on aga kahtlemata šahiididest kaugemal ja kõrgemal. Islamiõpetlaste järgi suri iga prohvet šahiidina. Oma viimase haiguse ajal ütles meie isand Allahi Sõnumitooja: „Ma tundsin alati valu sellest toidust, mida ma Haibaris sõin.“1 See õilis hadith teatab, et meie isand Allahi Sõnumitooja suri šahiidina. Seepärast mõistetakse siitki, et meie isand on nagu kõik šahiidid oma hauas elus.

Kogumikes „Buhari“ ja „Muslim“ toodud õilsas hadithis on öeldud: „Miradži ööl viidi mind mööda Musa (alaihis-salam) hauast. Ta seisis oma hauas ja sooritas namazi.“2

Teises õilsas hadithis on öeldud: „Allah Kõigekõrgem on keelanud (teinud haramiks) mullal prohvetite kehi lagundada.“3 Õpetlased kinnitavad üksmeelselt, et see on tõsi. Kogumikes „Buhari“ ja „Muslim“ on kirjas: „Miradži ööl saatis Allah Kõigekõrgem kõik prohvetid meie Prohveti juurde. Ta oli neile imaamiks ja nad sooritasid kahe rakaadiga namazi.“

Namazis tehakse ruku (kummardus) ja sadžda (maani kummardus). See teade näitab, et nad sooritasid seda elusatena, kehaga. Seda näitab ka see, et Musa alaihis-salam sooritas oma hauas namazi. Teose „Miškat“ viimases köites, Miradži peatüki esimese alajaotuse lõpus on Muslimilt võetud õilis hadith, mille edastas Abu Huraira ja milles on öeldud: „Allah Kõigekõrgem näitas mulle. Musa (alaihis-salam) seisis ja sooritas namazi. Ta oli kõhn. Tema juuksed ei olnud sasitud ega rippuvad. Ta oli nagu üks noormees Šanua hõimust. Isa (alaihis-salam) oli Urva ibn Masud as-Sakafi sarnane.“4 Šanua on kahe Jeemeni hõimu nimi. Need õilsad hadithid näitavad, et prohvetid on oma Issanda juures elus. Nende kehad on muutunud õrnaks nagu nende hinged. Need ei ole tihked ega kõvad. Neid võib näha nii aine- kui ka hingemaailmas. Seepärast võib prohveteid näha nii hinge kui ka kehaga. Õilsas hadithis on teatatud, et Musa ja Isa alaihimas-salam sooritasid namazi. Namazi sooritamine tähendab mitmesuguste liigutuste tegemist ja need liigutused tehakse kehaga, mitte hingega. See, et meie Prohvet ütles Musa alaihis-salam kohta: „Ma nägin teda keskmist kasvu, kõhnana, juuksed kokku seotud“, näitab, et ta nägi tema keha, mitte tema hinge.

„Ärge pidage surnuks neid, kes tapeti Allah Kõigekõrgema teel! Nad on elus oma Issanda juures. Neile antakse elatist“ Al Imran: 169

Imaam Baihaki ütles: „Kui prohvetid on hauda pandud, antakse nende hinged nende kehadele tagasi. Meie ei näe neid. Nad muutuvad nähtamatuks nagu inglid. Neid näevad ainult need valitud inimesed, kellele Allah Kõigekõrgem selle karamatina annab.“ Ka imaam Sujuti teatas sedasama. Paljud inimesed on sageli kuulnud, kuidas õnnistatud hauast tervitustele vastatakse. Ka teistest haudadest on sageli kuuldud tervitustele vastamist.

Õilsas hadithis on öeldud: „Kui mind tervitatakse, annab Allah Kõigekõrgem mulle mu hinge tagasi ja ma vastan tervitusele.“5

Imaam Sujuti ütles: „Allahi Sõnumitooja on süvenenud jumaliku ilu (Džamal al-ilahi) vaatlemisse. Ta on unustanud kehalised meeled. Kui mõni moslem teda tervitab, väljub tema õnnistatud hing sellest seisundist ja võtab vastu kehalised meeled. Ka selles maailmas ei ole selliseid inimesi vähe. Kui inimene mõtleb liigselt mõnele selle maailma või teispoolsuse asjale, ei kuule ta, mida tema kõrval räägitakse. Kas siis see, kes on süvenenud jumaliku ilu vaatlemisse, saab mõnda häält kuulda?“

Kadi Ijad toob oma teoses „Šifa“ ära jutustuse, mille on edastanud Sulaiman ibn Suhaim: „Ühel ööl nägin unes universumi uhkust, meie isand Prohvetit, ja küsisin: ‚Oo Allahi Sõnumitooja! Kas sa tead nende tervitusi, kes tulevad ja sind tervitavad?‘ Ta vastas: ‚Jah, ma tean, võtan nende tervituse vastu ja vastan neile.‘“ Õilsaid hadithe, mis teatavad, et prohvetid on oma haudades elus, on nii palju, et need kinnitavad üksteist. Näiteks on öeldud: „Ma kuulen salavatti, mida mulle minu haua juures loetakse. Kaugetes paikades loetust teatatakse mulle.“ Selle õilsa hadithi on edastanud Abu Bakr ibn Abi Šaiba. See ja sellesarnased õilsad hadithid on kuue suure hadithi-imaami raamatutes. Õilsas hadithis, mille hazrat Abdullah ibn Abbas jutustas ja Ibn Abid-Dunja edastas, on öeldud: „Kui inimene läheb mööda oma tuttava hauast ja teda tervitab, tunneb surnu ta ära ja vastab. Kui ta tervitab surnut, keda ta ei tundnud, rõõmustab surnu ja vastab.“

Kui küsitakse, kuidas suudab Allahi Sõnumitooja vastata samal ajal igaühele eraldi neist, kes teda üle kogu maailma salati ja salamiga tervitavad, siis vastatakse: see on nagu keskpäevane päike, mis heidab hetkega valgust tuhandetele linnadele. Hazrat Ibrahim ibn Bišar ütles: „Pärast hadži läksin Mediinasse õnnistatud hauda külastama. Õnnistatud kambri (Hudžra as-saadat) ees tervitasin. Ja ma kuulsin vastust: ‚Va alaikas-salam.‘“

Õilsas hadithis on öeldud: „Pärast surma mõistan ma samamoodi nagu elus olles.“ Teises õilsas hadithis on öeldud: „Prohvetid on oma haudades elus ja sooritavad namazi.“6

Väga usaldusväärsetes raamatutes on kirjas, et aulija suurmees Saijid Ahmed ar-Rifai ja paljud teised aulija kuulsid vastust tervitusele, mille nad Allahi Sõnumitoojale (sallallahu alaihi va sallam) andsid, ja et Ahmed ar-Rifaile sai osaks au suudelda Allahi Sõnumitooja õnnistatud kätt. Imaam Sujuti ütleb oma raamatus: „Kõrge astme aulija näevad prohveteid, nagu need ei oleks surnud. See, et meie isand Prohvet nägi Musat alaihis-salam tema hauas elusana, oli mudžiza. Kui aulija samuti näevad, on see karamat. Karamatidesse mitteuskumine tuleneb teadmatusest.“

Õilsas hadithis, mille edastasid Ibn Hibban, Ibn Madža ja Abu Davud, on öeldud: „Lugege reedeti mulle palju salavatti! Neist teatatakse mulle.“ Kui küsiti: „Kas neist teatatakse ka pärast sinu surma?“, ütles ta: „Muld ei lagunda prohvetite kehi. Kui mõni usklik (mumin) loeb mulle salavatti, teatab üks ingel mulle ja ütleb: ‚Sinu ummast see ja see, selle ja selle poeg, saatis sulle salami ja tegi dua.‘“

Nii nagu meie isand Allahi Sõnumitooja oli elus olles oma kaaslastele Allah Kõigekõrgema halastus ja suur and, on ta ka pärast oma surma suur and kogu oma ummale. Ta on kõige hea põhjus. Õilsas hadithis, mida jutustas Bakr ibn Abdullah al-Muzani, ütles Õilsaim Sõnumitooja: „Minu elu on teile heaks. Te räägite mulle ja mina räägin teile. Ka minu surm on teile heaks. Teie teod näidatakse mulle. Kui ma näen teie häid tegusid, kiidan Allah Kõigekõrgemat. Kui ma näen teie halbu tegusid, palun ma teile andeksandmist ja armu.“7

Hazrat Kusam ibn Abbasile sai osaks au teenida meie isand Allahi Sõnumitoojat tema matmisel. Kui töö hauas oli lõpetatud, tuli tema viimasena välja. Ta ütles: „Mina olen see, kes nägi viimasena Allahi Sõnumitooja õnnistatud nägu. Tema õnnistatud huuled liikusid hauas. Kummardusin tema kohale ja kuulatasin. Ta ütles: ‚Oo mu Issand! Minu umma!… Oo mu Issand! Minu umma!…’“8

Meie isand Prohveti nägemine

Kas meie isand Allahi Sõnumitoojat saab näha unes ja ärkvel olles? Kui saab, kas nähakse teda ennast või temasarnast kuju? Meie õpetlased on andnud sellele mitmesuguseid vastuseid. Nad on üksmeelselt teatanud, et ta on oma hauas elus, ja enamik neist on kinnitanud, et nähakse teda ennast. Et see nii on, selgub ka õilsatest hadithidest. Ühes õilsas hadithis on öeldud: „Kes näeb mind unes, on justkui näinud mind ärkvel olles.“9 Seepärast ütles imaam Navavi: „Tema nägemine unes on tema enda nägemine.“ Õilsas hadithis on öeldud: „Kes näeb mind unes, see on näinud õigesti. Sest šaitan ei saa võtta minu kuju.“10

„Kes näeb mind unes, on justkui näinud mind ärkvel olles“ Hadith šarif

Ibrahim Lakani ütleb: „Hadithiõpetlased on üksmeelselt teatanud, et Allahi Sõnumitoojat saab näha nii unes kui ka ärkvel olles.“ Mõlema seisundi kohta võib tuua palju näiteid. Toome neist mõned:

Hazrat Muinuddin Tšišti külastas igas paigas, kuhu ta läks, kalmistuid ja viibis seal mõnda aega. Kui ta seal tuntuks ja kuulsaks sai, ei jäänud ta enam paigale, vaid lahkus salaja, kellelegi teatamata. Üks neist rännakutest viis ta Mekasse. Ta läks Mekasse ja külastas Kaabat. Pärast mõningat Mekas viibimist läks ta sealt Mediinasse. Ühel päeval, kui ta külastas meie Prohveti õnnistatud hauda, kostis hauakambrist hääl: „Kutsuge Muinuddin!“ Selle käsu peale hüüdis hauakambri valvur: „Muinuddin!“ Mitmest kohast kostis: „Siin!“ Seejärel küsiti: „Millist Muinuddini sa otsid? Siin on palju inimesi, kelle nimi on Muinuddin.“ Seepeale pöördus valvur tagasi ja jäi seisma Rauza al-Mutahhara ukse juurde. Kaks korda kuulis ta häält hüüdmas: „Kutsu Muinuddin Tšišti!“ Selle käsu peale hüüdis valvur kogunenutele: „Muinuddin Tšištit kutsutakse!“

Kui hazrat Muinuddin Tšišti seda kuulis, langes ta hoopis teise seisundisse. Nuttes, pisaraid valades ja salavatti lugedes lähenes ta meie armsa Prohveti hauakambrile ja jäi aupaklikult seisma. Sel hetkel kuulis ta häält: „Oo Kutb al-mašaih! Tule sisse!“

Meie Prohvet ütles: „Sina oled minu usu teenija. Sa pead minema Indiasse. Mine Indiasse. Seal on linn nimega Ajmer. Seal on üks minu järeltulijatest (lapselastest) nimega Saijid Husain. Ta läks sinna džihaadi ja sõjaretke kavatsusega. Nüüd sai ta šahiidiks. Ajmer on langemas uskmatute kätte. Sinu sinnamineku tõttu ja selle õnnistusel levib islam ning uskmatud alanduvad ja jäävad jõuetuteks ja mõjututeks.“ Seejärel andis ta talle granaatõuna ja ütles: „Vaata seda granaatõuna tähelepanelikult, näe ja mõista, kuhu sa pead minema.“ Hazrat Muinuddin Tšišti võttis granaatõuna, mille meie isand Prohvet talle andis, vaatas seda, nagu käsitud, ja nägi kogu maad ida ja lääne vahel. Hazrat Ahmed ar-Rifai oli läinud hadžile. Tagasiteel, kui ta Mediinas Õilsaima Sõnumitooja õnnistatud hauakambrit külastas, luges ta luuletuse, mille tähendus on:

Olin kaugel; et suudelda sinu mulda, mu isand,
ei saanud ma ise tulla, saatsin oma hinge enda asemel.
Nüüd on mulle osaks saanud õnn sind külastada,
anna oma õnnistatud käsi, las mu huuled seda suudlevad, oo Habib!

Kui luuletus lõppes, ilmus meie armsa Prohveti hauast nähtavale tema õnnistatud käsi. Saijid Ahmed ar-Rifai suudles äärmise austuse ja aupaklikkusega meie isand Prohveti õnnistatud kätt. Kõik kohalviibijad nägid seda imestusega. Pärast meie isand Prohveti õnnistatud käe suudlemist heitis ta pikali Rauza al-Mutahhara uste lävele. Nuttes anus ta kõiki seal olnud inimesi: „Astuge üle minu!“ Õpetlased olid sunnitud väljuma teistest ustest. See karamat on väga kuulus ja on suust suhu meie päevini jõudnud. Hazrat Ibn Abidini vagadus ja usu järgimine on kuulus ning tema karamateid ja vagasid lugusid on palju.

Viie igapäevase namazi ajal tahijjatit lugedes nägi ta meie isand Allahi Sõnumitoojat oma silmaga. Kui ta teda ei näinud, sooritas ta selle namazi uuesti. Üks suurimaid islamiõpetlasi, teise aastatuhande mudžaddid imaam Rabbani Ahmed Faruki Sirhindi ütles: „Õnnistatud ramadaani viimastel päevadel ilmnes äärmiselt kaunis seisund. Lamasin oma voodis. Mu silmad olid suletud. Tundsin, et keegi tuli ja istus mu voodile. Ja keda ma nägin! See oli esimeste ja viimaste saijid ja isand. Võtsin end kohe kokku. Meie armas Prohvet ütles: ‚Ma tulin sulle kirjutama idžazatit (volitust). Ma pole kellelegi sellist idžazatit kirjutanud.‘ Nägin, et selle idžazati tekstis olid kirjas suured armuannid selle maailma kohta ja tagaküljel palju heldust teise maailma kohta.“

Hazrat Abdulkadir Gilani jutustab oma raamatus „al-Gunja“ hazrat Ibrahim Tamimi sõnade järgi: Hizr alaihis-salam ütles mulle: „Kui tahad näha Allahi Sõnumitoojat unes, siis tõuse pärast õhtust namazi kuni öise namazini kellegagi rääkimata püsti ja soorita pärast õhtust namazi avvabini namaz. Ütle salam iga kahe rakaadi järel.

Igas rakaadis loe üks kord al-Hamd ehk suura al-Fatiha ja seitse korda suura al-Ihlas. Kui oled öise namazi koos kogudusega (džamaat) sooritanud, mine koju ja soorita vitr. Kui lähed magama, soorita kahe rakaadiga namaz ja loe igas rakaadis seitse korda al-Hamd ja suura al-Ihlas. Pärast namazi lange sadždasse, palu seitse korda Allah Kõigekõrgemalt andeks (istigfar) ja ütle seitse korda: ‚Subhanallahi valhamdu lillahi vala ilaha illallahu vallahu akbar vala haula vala kuvvata illa billahil-alijjil-azim.‘ Seejärel tõsta pea sadždast, istu, tõsta käed ja ütle: ‚Ja Hajju, ja Kajjum, ja Zal-džalali val-ikram, ja Ilahal-avvalina val-ahirin va ja Rahman ad-dunja val-ahirati va rahimahuma, ja Rabbi, ja Rabbi, ja Rabbi, ja Allah, ja Allah, ja Allah.‘

Seejärel tõuse püsti ja loe sama dua. Siis lange sadždasse ja loe sama dua. Seejärel tõsta pea sadždast, pöördu kibla poole, heida pikali, nagu soovid, ja maga. Kuni uni sind valdab, loe meie isand Prohvetile õnnistatud salavatti (salavat aš-šarifa).“

Ma ütlesin: „Ma tahaksin, et sa ütleksid mulle, kellelt sa selle dua õppisid.“ Hazrat Hizr ütles: „Kas sa ei usu mind?“ Ma ütlesin: „Ma vannun Allah Kõigekõrgema nimel, kes saatis Muhammedi alaihis-salam tõelise prohvetina, et ma usun sind!“

Hizr alaihis-salam ütles: „Ma olin selles kogunemises, kus Allahi Sõnumitooja seda dua õpetas ja soovitas. Ma õppisin selle dua sellelt, kellele tema selle õpetas.“ Siis tegin kõik nii, nagu Hizr alaihis-salam oli öelnud. Voodis hakkasin lugema meie isand Prohvetile õnnistatud salavatti. Rõõmust, et näen meie isand Prohvetit, kadus mu uni ja ma ei saanud hommikuni magada.

„Hadithiõpetlased on üksmeelselt teatanud, et Allahi Sõnumitoojat saab näha nii unes kui ka ärkvel olles“ Ibrahim Lakani (rahmatullahi alaih)

Sooritasin hommikuse namazi ja jäin istuma, kuni päike tõusis. Sooritasin duha ehk hommikupooliku namazi. Ütlesin endale: „Kui ma õhtu ära näen, teen samamoodi nagu eile öösel.“ Sel hetkel jäin magama. Unes tulid inglid, võtsid mu kaasa ja viisid Paradiisi. Seal nägin rubiinidest, smaragdidest ja pärlitest ehitatud paviljone ja paleesid ning mee, piima ja Paradiisi jookide jõgesid. Küsisin inglitelt, kes mind Paradiisi olid viinud: „Kellele see paviljon kuulub?“ Inglid ütlesid: „Neile, kes teevad sedasama tegu, mida sina tegid.“ Nad ei lasknud mind Paradiisist välja enne, kui olid mulle Paradiisi toite süüa ja Paradiisi jooke juua andnud. Seejärel viisid nad mu Paradiisist välja ja tõid tagasi sinna, kus ma olin.

Siis tuli minu juurde meie isand Allahi Sõnumitooja koos seitsmekümne prohveti ja seitsmekümne inglireaga (iga rea vahe oli nagu ida ja lääne vahe), tervitas mind ja võttis mul käest kinni. Siis ütlesin: „Oo Allahi Sõnumitooja! Hizr alaihis-salam teatas, et ta kuulis seda hadithi sinult.“ Meie isand Prohvet ütles: „Hizr rääkis tõtt, see, mida ta jutustas, on tõsi. Hizr on maa peal olijatest kõige teadjam. Ta on abdalide juht. Ta on üks Allahi sõdureist maa peal.“

Siis küsisin: „Oo Allahi Sõnumitooja! Kas sellele, kes seda tegu teeb, antakse peale selle, mida ma nägin, veel mingit tasu?“ Ta ütles: „Mis tasu saaks olla kõrgem sellest, mida sa nägid ja mis sulle anti? Sa nägid oma kohta ja oma astet Paradiisis. Sa sõid Paradiisi vilju ja jõid selle jooke. Sa nägid koos minuga ingleid ja prohveteid. Sa nägid huure.“

Ma ütlesin: „Oo Allahi Sõnumitooja! Kas sellele, kes teeb sama teo, mida mina tegin, kuid ei näe unes seda, mida mina nägin, antakse see, mis anti mulle?“ Ta ütles: „Ma vannun Allah Kõigekõrgema nimel, kes saatis mind tõelise prohvetina, et selle inimese suured patud antakse andeks. Allah Kõigekõrgema viha tema vastu kaob. Ma vannun Allah Kõigekõrgema nimel, kes saatis mind tõelise prohvetina, et sellele, kes seda tegu teeb, antakse see, mis anti sinule, isegi kui ta ei näe unes seda, mida sina nägid. Taevast kuulutab hääl, et Allah Kõigekõrgem on andeks andnud sellele, kes seda tegu tegi, ja kogu Muhammedi ummale idas ja läänes.“

Küsisin: „Oo Allahi Sõnumitooja! Kas ka sellele inimesele antakse osaks näha sinu palet ja Paradiisi, nagu mina neid nägin?“ Ta vastas: „Jah, talle antakse see kõik.“

Kui ma küsisin: „Oo Allahi Sõnumitooja! Kas on kohane õpetada seda dua kõigile usklikele, meestele ja naistele, ja teatada neile selle tasust?“, ütles ta: „Ma vannun Allah Kõigekõrgema nimel, kes saatis mind tõelise prohvetina, et seda tegu ei tee keegi peale nende, kelle Allah Kõigekõrgem on loonud õndsateks (said).“ Kes näeb unes meie Prohvetit Muhammedit alaihis-salam tema tõelisel kujul, on teda kindlasti näinud, sest šaitan ei saa võtta tema kuju. Kuid šaitan võib ilmuda teisel kujul. Inimesel, kes Allahi Sõnumitoojat ei tunne, ei ole kerge seda eristada. Mõned õpetlased on öelnud: „Meie isand Prohveti nägemine teistsugusel kujul on samuti tema nägemine. Kuid see on märk nägija puudujäägist usus. Igaüks, kes näeb meie isand Prohvetit unes tema tõelisel kujul ja sureb usklikuna, läheb Paradiisi.“

Abu Huraira edastas meie isanda õilsa hadithi: „Kui keegi sooritab reede vastu ööl kahe rakaadiga namazi, loeb igas rakaadis üks kord suura al-Fatiha ja Ajat al-Kursi ning viisteist korda suura al-Ihlas ja ütleb pärast namazi tuhat korda: ‚Allahumma salli ala Muhammadin an-nabijjil-ummijji‘, siis näeb ta mind unes enne, kui saabub järgmine reede. Selle inimese kõik möödunud ja tulevased patud antakse andeks. Paradiis on neile, kes mind näevad.“

Meie isand Prohveti õnnistatud haua külastamine

Universumi uhkus, meie isand Prohvet ütles: „Kes külastab mind pärast minu surma, on justkui külastanud mind elus olles.“ Teoses „Mir’ât-i Medîne“ toodud õilsas hadithis ütles ta: „Sellele, kes külastab minu hauda, on minu eestpalve saanud kohustuslikuks (vadžib).“ Selle õilsa hadithi on edastanud Ibn Huzaima, Bazzar, Darakutni ja Tabarani. Teises õilsas hadithis, mille on edastanud hazrat Bazzar, on öeldud: „Sellele, kes külastab minu hauda, on minu eestpalve saanud lubatuks (halal).“ Teostes „Muslim šarif“ ja Abu Bakr ibn Makkari „Mudžam“ toodud õilsas hadithis on öeldud: „Kui keegi tuleb mind külastama ja tal ei ole muud kavatsust, on ta ära teeninud, et ma Ülestõusmispäeval tema eest palun.“ See õilis hadith teatab, et Allahi Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) palub nende eest, kes tulevad teda külastama Mediinasse.

Hoidu aupaklikkuse puudumisest, see on Looja Armastatu tänav,
see on jumaliku pilgu paik, see on Mustafa asupaik (makam al-Mustafa)!
Noorkuu taevas on Bab as-Salami armastaja, kelle rind on lõhki,
selle lamp on Kaksikud, see on valguse ja sära tõusupaik.
See on Ülevuse Armastatu puhkepaik, oma vooruselt
on see kõrgem kui Ülevuse Valitseja Arš.
Selle mulla kumast kadus olematuse pimedus,
kõik olev jõi sellest pimeduse vastu; see on rohi mõlemale silmale.
Aupaklikkuse tingimusel astu, Nabi, sellesse õue,
see on pühade inglite tavafipaik, see on prohvetite suudluse paik!
Nabi

Teises õilsas hadithis, mille on edastanud Darakutni, on öeldud: „Kes sooritab hadži, kuid mind ei külasta, on mulle haiget teinud.“ Allahi Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) soovis, et teda külastataks, selleks et tema umma saaks ka sel teel heategude tasu (savab). Seepärast tulid meie fikhiõpetlased pärast hadžikohustuse täitmist Mediinasse ja sooritasid namazi õnnistatud mošees. Seejärel külastasid nad Rauza al-Mutahharat, Minbar al-Muniri ja Arš al-alast ülemat õnnistatud hauda, seejärel paiku, kus ta istus, kõndis ja millele ta toetus, sammast, millele ta toetus, kui tuli ilmutus (vahj), ning paiku, kus käisid need õilsad kaaslased ja tabiinid, kes töötasid mošee ehitamisel ja parandamisel või kellele sai osaks au anda oma vara ja raha, ning said neid nähes õnnistust (baraka). Ka pärast neid tulnud õpetlased ja vagad (salihin) tulid pärast hadži Mediinasse ja tegid nagu meie fikhiõpetlased. Nagu eile, nii ka täna külastavad palverändurid seda kommet järgides Mediinat.

„Kui keegi tuleb mind külastama ja tal ei ole muud kavatsust, on ta ära teeninud, et ma Ülestõusmispäeval tema eest palun“ Hadith šarif

Islamiõpetlaste päike hazrat Abu Hanifa ütles: „Õnnistatud haua (kabr as-saadat) külastamine, mis on üks kõige ülemaid mustahabe, on jumalateenimine (ibadat), mille aste on lähedane vadžibile.“ Kes läheb külastama meie isand Allahi Sõnumitooja õnnistatud hauda, peab lugema palju õnnistatud salavatti. Õilsas hadithis on teatatud, et need loetud salatid ja salamid jõuavad meie isand Prohvetini. Meie armsa Prohveti külastamise kombeid on kirjeldatud järgmiselt:

Kui Mediina linn kaugelt paistma hakkab, öeldakse salat ja salam. Seejärel öeldakse: „Allahumma haza haramu nabijjika, fadžalhu vikajatan li minan-nar va amanan minal-azab va suil-hisab.“ Võimaluse korral võetakse enne linna või mošeesse sisenemist gusl (täispesu). Kasutatakse head lõhna. Pannakse selga uued, puhtad riided, sest need väljendavad austust ja aukartust. Mediinasse sisenetakse alandlikult, väärikalt ja rahulikult. Pärast sõnu „Bismillahi va ala millati Rasulillah“ tuleb lugeda suura al-Isra 80. salm. Kohe selle järel öeldakse: „Allahumma salli ala Muhammadin va ala ali Muhammad. Vagfir li zunubi vaftah li abvaba rahmatika va fadlika“ ja sisenetakse Masdžid an-Nabavisse. Seejärel tuleb meie isand Allahi Sõnumitooja minbari kõrval sooritada kahe rakaadiga tahijjat al-masdžid (mošee tervitamise) namaz, seistes nii, et minbari sammas jääb paremale õlale. Meie armas Prohvet sooritas siin namazi. See on meie isand Prohveti haua ja minbari vaheline koht. Õilsas hadithis on öeldud: „Minu haua ja minu minbari vahel on üks Paradiisi aedadest. Minu minbar on minu basseini (hauz) kohal.“11 Seejärel tuleb tänust langeda sadždasse, sest Allah Kõigekõrgem on lasknud külastada Allahi Sõnumitooja õnnistatud hauda.

Pärast dua tõustakse ja minnakse meie isand Prohveti õnnistatud haua, õnnistatud kambri (Hudžra as-saadat) juurde. Seljaga kibla poole, näoga Allahi Sõnumitooja õnnistatud näo poole seistakse aupaklikult umbes kahe meetri kaugusel. Lähemale ei minda. Tuleb olla alandlik ja aukartlik (hušu ja hudu) ning käituda Allahi Sõnumitooja ees nii, nagu Allah Kõigekõrgem on Püha Koraanis käskinud: aupaklikult, nagu oleks ta elus ja inimene seisaks tema kõrge palge ees. Rahu ja väärikust ei tohi kaotada. Austusele vastab paremini, kui käsi ei panda õnnistatud haua seintele, vaid seistakse aupaklikult eemal. Tuleb seista nagu namazis. Tuleb kujutleda meie isand Allahi Sõnumitooja õnnistatud, õrna kuju ja mõelda, et ta tunneb sind, kuuleb sinu sõnu, salami ja duasid, vastab neile ja ütleb „Aamen“, sest meie isand Allahi Sõnumitooja ütles: „Kes loeb mulle minu haua juures salatit, seda ma kuulen.“ Samuti on õilsas hadithis teatatud, et meie isand Allahi Sõnumitooja õnnistatud haua juurde on jäetud ingel, kes viib talle tema umma liikmete saadetud tervitused. Seejärel tuleb öelda: „Assalamu alaika, ja saijidi, ja Rasulallah! Assalamu alaika, ja Nabijjallah! Assalamu alaika, ja Safijjallah! Assalamu alaika, ja Habiballah! Assalamu alaika, ja Nabijjar-rahma! Assalamu alaika, ja Šafial-umma! Assalamu alaika, ja Saijidal-mursalin! Assalamu alaika, ja Hataman-nabijjin!“

„Allah Kõigekõrgem andku sulle kõrgeimat tasu ja palka. Ma tunnistan, et sa täitsid oma prohvetiülesande. Sa andsid üle sulle usaldatu (amanat). Sa andsid oma ummale nõu. Sa võitlesid (džihaad) Allah Kõigekõrgema teel, kuni sinuni jõudis jakin (see, mis on kindel), see tähendab surm. Allah Kõigekõrgem saatku sulle salatit ja salamit kuni Ülestõusmispäevani. Oo Allahi Sõnumitooja! Me tulime sinu juurde väga kaugetest paikadest. Me tulime külastama sinu õnnistatud hauda, täitma oma kohust sinu ees, nägema paiku, kus sa tegutsesid, saama sind külastades õnnistust ja paluma, et sa oleksid meie eestpaluja Allah Kõigekõrgema juures, sest meie vead on meie seljad küüru painutanud. Meie patud on meie õlgadele raskeks muutunud. Oo Allahi Sõnumitooja! Sina oled see, kes palub teiste eest, ja see, kelle eestpalve vastu võetakse. Sulle on tõotatud Makam al-Mahmud (Kiidetud paik). Ka Allah Kõigekõrgem ütleb Püha Koraanis (suura an-Nisa 64. salmis tähenduse järgi): „Me saatsime iga prohveti ainult selleks, et talle Allah Kõigekõrgema käsul kuuletutaks (selle rahva poolt, kelle juurde ta saadeti). Kui nad, olles teinud ülekohut oma nafsile (iseendale kahju teinud), tuleksid sinu juurde ja paluksid Allah Kõigekõrgemalt andeks ning ka Minu Sõnumitooja paluks nende eest andeks, siis leiaksid nad kindlasti, et Allah Kõigekõrgem võtab meeleparanduse vastu ja on halastav.“ Me tulime sinu kõrge palge ette. Kuid me oleme teinud ülekohut oma nafsile. Me palume, et meie patud antaks andeks. Oo Allahi Sõnumitooja! Palu meie eest Allah Kõigekõrgema juures. Oo Allahi Sõnumitooja! Palu Allah Kõigekõrgemalt, et Ta võtaks meie hinged, kui me järgime sinu sunnat, et Ta lisaks meid homme Ülestõusmispäeval nende hulka, kes tulevad koos sinuga kogunemispaika (mahšar), ja annaks meile osaks tulla sinu basseini juurde ja sellest juua. Oo Allahi Sõnumitooja! Me palume sinu eestpalvet.“ Seejärel tuleb lugeda suura al-Hašr 10. salm, mille tähendus on: „… Oo meie Issand! Anna andeks meile ja meie vendadele, kes on meist enne usuga (iman) lahkunud! Ära jäta meie südameisse vimma usklike vastu! Oo meie Issand! Tõesti, Sina oled kaastundlik ja halastav!…“

Seejärel antakse edasi nende tervitused, kes on salami saatnud, ja öeldakse: „Assalamu alaika, ja Rasulallah! See ja see palub, et sa oleksid tema eestpaluja Allah Kõigekõrgema juures. Palu tema ja kõigi moslemite eest“ ning loetakse salavatti nii palju, kui soovitakse.

Seejärel liigutakse pool meetrit paremale, hazrat Abu Bakr as-Siddiki õnnistatud pea kohale, ja öeldakse: „Assalamu alaika, ja halifata Rasulillah! Assalamu alaika, ja rafikahu fil-gar! Assalamu alaika, ja aminahu alal-asrar! Allah Kõigekõrgem andku sulle kui selle umma imaamile kõrgeimat tasu ja palka. Sa olid Allahi Sõnumitoojale kõige kaunimal viisil kaliif (halifa). Sa järgisid kõige paremini tema ülevat sunnat. Sa sõdisid murtadide (usust taganejate) ja nendega, kes olid õigelt teelt kõrvale kaldunud. Sa rääkisid alati tõtt. Kuni surmani olid sa abiks neile, kes olid tõe teel. Allah Kõigekõrgema salam, halastus ja õnnistus olgu sinuga! Oo Allah! Võta oma halastusega meie hinged, kui meis on armastus tema vastu. Ära lase meie külaskäigul tema juurde tühja minna!“

„Minu haua ja minu minbari vahel on üks Paradiisi aedadest. Minu minbar on minu basseini (hauz) kohal“ Hadith šarif

Seejärel liigutakse jälle pool meetrit paremale, hazrat Umari haua kohale, ja öeldakse: „Assalamu alaika, ja Amiral-muminin! Assalamu alaika, ja Muzhiral-islam! Assalamu alaika, ja Muksiral-asnam! Allah Kõigekõrgem andku sulle kõrgeimat tasu ja palka. Nii elus kui ka surmas aitasid sa islamit ja moslemeid. Sa olid orbude hooldaja. Sa tegid sugulastele head. Moslemitele olid sa juht, kellega nad olid rahul, kes ise oli õigel teel ja juhatas inimesi õigele teele. Sa korraldasid nende asju. Sa tegid nende vaesed rikkaks ja sidusid kinni nende haavad. Allah Kõigekõrgema salam, halastus ja õnnistus olgu sinuga!“

Seejärel pöördutakse hazrat Abu Bakri ja hazrat Umari poole ja öeldakse: „Assalamu alaikuma, ja dadžiaj Rasulillah va rafikaihi va vaziraihi va muširaihi val-muavinaini lahu alal-kijami fid-dini val-kaimaini badahu bi-masalihil-muslimin! Allah Kõigekõrgem andku teile kauneimat tasu. Me teeme teid Allahi Sõnumitooja juures vahendajateks (vasila), et te paluksite Allah Kõigekõrgemalt, et Allahi Sõnumitooja paluks meie eest, et Ta võtaks vastu meie püüdlused (sai), laseks meil surra islamiusus, ärataks meid islamiusus üles ning koguks meid Ülestõusmispäeval nende hulka, kes on Allahi Sõnumitooja lähedal.“

Seejärel tehakse dua iseenda, oma vanemate, nende eest, kes on dua palunud, ja kõigi moslemite eest. Pärast seda seistakse meie isand Allahi Sõnumitooja õnnistatud näo ees ja palutakse: „Oo Allah! Sina ütled: ‚Me saatsime iga prohveti ainult selleks, et talle Allah Kõigekõrgema käsul kuuletutaks (selle rahva poolt, kelle juurde ta saadeti). Kui nad, olles teinud ülekohut oma nafsile (iseendale kahju teinud), tuleksid sinu juurde ja paluksid Allah Kõigekõrgemalt andeks ning ka Minu Sõnumitooja paluks nende eest andeks, siis leiaksid nad kindlasti, et Allah Kõigekõrgem võtab meeleparanduse vastu ja on halastav.‘12 Oo mu Issand! Sinu ülevat sõna järgides ja Sinu käsule kuuletudes palume, et Sinu armas Prohvet paluks meie eest Sinu ees.“ Seejärel loetakse varem loetud suura al-Hašr 10. salm, mille tähendus on:

„… Oo meie Issand! Anna andeks meile ja meie vendadele, kes on meist enne usuga (iman) lahkunud! Ära jäta meie südameisse vimma usklike vastu! Oo meie Issand! Tõesti, Sina oled väga kaastundlik ja halastav!“ Seejärel loetakse pühad salmid „Rabbanagfir lana va li-abaina va li-ummahatina va li-ihvaninal-lazina sabakuna bil-imani“, „Rabbana atina…“ ja „Subhana rabbika…“ ning lõpetatakse õnnistatud kambri (Hudžra as-saadat) külastus. Seejärel minnakse Rauza al-Mutahharasse, mis asub Allahi Sõnumitooja haua ja minbari vahel. See on ruudukujuline paik. Siin sooritatakse namazi nii palju, kui soovitakse, ja tehakse dua. Loetakse ülistusi (tasbih). Kiidetakse ja ülistatakse Allah Kõigekõrgemat. Seejärel minnakse minbari juurde ja kavatsusega saada osa Allahi Sõnumitooja õnnistusest pannakse käsi sellele kohale, kuhu meie isand Prohvet jutlust pidades oma õnnistatud käe pani. Siin sooritatakse kahe rakaadiga namaz. Palutakse Allah Kõigekõrgemalt seda, mida soovitakse. Otsitakse Allah Kõigekõrgema viha eest varju Tema halastuses. Seejärel minnakse samba juurde, mis on püstitatud sinna, kus varem asus Hannana sammas. Hannana on sammas, mis oigas, kui meie isand Allahi Sõnumitooja selle maha jättis, sest läks jutlust pidama minbarile, ja mis rahunes, kui Allahi Sõnumitooja alla tuli ja selle kaissu võttis. Seejärel minnakse samba juurde, mille külge hazrat Abu Lubaba end sidus ja meelt parandas (tauba). Siin sooritatakse kahe rakaadiga namaz ning palutakse Allah Kõigekõrgemalt meeleparandust (tauba) ja andeksandmist (istigfar). Tehakse soovitud duasid.

Seal viibimise ajal tuleb ööd veeta Püha Koraani lugedes, Allah Kõigekõrgemat meenutades (zikr), minbari ja haua juures salaja ja avalikult dua tehes ning rabitat tehes. Pärast meie isand Allahi Sõnumitooja külastamist on mustahab minna ka Baki kalmistule ja seda külastada. Seejärel tuleb külastada teisi haudu, eriti Saijid aš-šuhada (šahiidide isanda) hazrat Hamza hauda. Bakis tuleb külastada ka järgmiste isikute haudu: hazrat Abbas ja seal maetud Hasan ibn Ali, Zain al-Abidin, tema poeg Muhammed Bakir ja tolle poeg Džafar as-Sadik, usklike emiir (Amir al-muminin) hazrat Usman, meie isand Allahi Sõnumitooja poeg Ibrahim, meie isand Allahi Sõnumitooja seal maetud õnnistatud abikaasad, tema tädi Safijja ja palju teisi suurmehi kaaslaste ja tabiinide hulgast (radijallahu anhum adžmain). Bakis asuvas Fatima mošees tuleb sooritada namaz. Neljapäeval on mustahab külastada Uhudi šahiide. Seal tuleb öelda: „Salamun alaikum bima sabartum. Fanima ukbad-dar. Salamun alaikum, ja ahla daril-kaumil-muminin, va inna inšaallahu an karibin bikum lahikun.“ Seejärel tuleb lugeda Ajat al-Kursi ja suura al-Ihlas. Need, kes külastavad õnnistatud kambrit (Hudžra as-saadat), peavad olema väga ärksad. Südames ei tohi olla maiseid mõtteid. Tuleb mõelda Muhammedi alaihis-salam õnnistatud valgusele ja tema astme kõrgusele. Duasid, mida tehakse maiste asjade, kõrgete isikutega kohtumisest kasu saamise või kauplemise mõttega, Allah Kõigekõrgem vastu ei võta ja nad ei saavuta oma soove. Õnnistatud kambri külastamine on auväärne jumalateenimine (ibadat). Kardetakse, et need, kes sellesse ei usu, võivad islamist välja langeda, sest nad lähevad vastu Allah Kõigekõrgemale, Tema Sõnumitoojale ja kõigile moslemitele. Kuigi mõned malikiidi õpetlased on öelnud, et meie isand Allahi Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) külastamine on vadžib, on üksmeelselt teatatud, et see on mustahab.

„Oo meie Issand! Anna andeks meile ja meie vendadele, kes on meist enne usuga (iman) lahkunud! Ära jäta meie südameisse vimma usklike vastu! Oo meie Issand! Tõesti, Sina oled väga kaastundlik ja halastav!“ Al-Hašr: 10

AS-SUBHU BADA
Assubhu bada min talatihi.
Vallailu dadža min vafratihi.
Fakar-rusula fazlan va ula.
Ahdas-subula li dalalatihi.
Hommik võttis oma valguse tema palgest.
Öö võttis oma pimeduse tema mustadest juustest.
Oma vooruse ja ülevusega ületas ta kõiki sõnumitoojaid.
Need, kes leidsid juhatuse, leidsid tee tema juhatusel.
Kanzul-karami maulan-niami.
Hadil-umami li šariatihi.
Azkan-nasabi alal-hasabi.
Kullul-arabi fi hizmatihi.
Ta on helduse varamu, see, kes sellest varamust jagas.
Ta juhatas rahvad oma usu ja õige tee juurde.
Tema päritolu on puhtaim, tema au on kõrgeim.
Kõik araablased on tema teenistuses.
Saatiš-šadžaru natakal-hadžaru.
Šukkal-kamaru bi išaratihi.
Džibrilu ata lailata asra.
Var-Rabbu daa li hazratihi.
Puud jooksid tema ees, kivid hakkasid kõnelema,
tema (imelise) märguande peale lõhenes kuu kaheks.
Isra ööl tuli tema juurde Džibril (alaihis-salam),
ja tema Issand kutsus ta enda juurde.
Naleš-šarafa vallahu afa.
Amma salafa min ummatihi.
Fa Muhammaduna huva Saijiduna.
Fal-izzu lana bi idžabatihi.
Ta jõudis kõrgete astmeteni,
ja Allah (džalla džalaluhu) andestas tema ummale.
Meie Muhammed (sallallahu alaihi va sallam) – tema on meie isand,
au kuulub meile, sest me võtsime ta vastu.
Abdullah ibn Ravaha (radijallahu anhu)