Minu armas Prohvet

HÜVASTIJÄTUJUTLUS

Kiitus (hamd) kuulub ainult Allah Kõigekõrgemale. Me kiidame Teda, palume Temalt andestust ja pöördume meeleparandusega Tema poole. Me otsime Allah Kõigekõrgema juures varjupaika oma hingede (nafs) kurja ja oma tegude pattude eest. Keda Allah Kõigekõrgem juhib õigele teele, seda ei saa keegi eksiteele viia, ja keda Ta eksiteele jätab, seda ei saa keegi õigele teele juhtida. Ma tunnistan, et ei ole muud jumalat peale Allah Kõigekõrgema. Tema on Üks. Tal ei ole võrdset ega kaaslast. Ja ma tunnistan veel, et Muhammed (alaihis-salam) on Tema teenija ja Sõnumitooja.

Oo Allahi teenijad! Ma pärandan teile manitsusena, et kardaksite Allah Kõigekõrgemat ja kuuletuksite Talle.

Oo inimesed! Kuulake hästi, mida ma ütlen! Ma ei tea, võib-olla ei kohtu ma pärast seda aastat teiega siin enam kunagi. Oo inimesed! Nii nagu need teie päevad on pühad päevad, nii nagu need teie kuud on pühad kuud ja nii nagu see teie linn (Meka) on õnnistatud linn, nii on pühad ka teie elu, vara ja au. Need on kaitstud igasuguse kallaletungi eest.

Mu kaaslased! Homme kohtute te oma Issandaga ja teilt küsitakse kindlasti kõigi teie tänaste olekute ja tegude kohta. Hoiduge pärast mind pöördumast tagasi vanade eksimuste juurde ja raiumast üksteisel päid maha!

Need, kes on siin, teatagu seda minu pärandussõna neile, keda siin ei ole!

Võib juhtuda, et see, kellele seda edasi öeldakse, mõistab ja hoiab seda paremini kui see, kes oli siin ja kuulis. Mu kaaslased! Kelle käes on midagi hoiule antut, see andku see omanikule tagasi!

Igasugune intress (riba) on kaotatud. See on minu jala all. Kuid oma võla põhisumma peate tagasi maksma. Ärge tehke ülekohut ega laske endale ülekohut teha. Allah Kõigekõrgema käsul on liigkasuvõtmine nüüdsest keelatud. Selle teadmatuse ajastust (Džahilija) pärit inetu kombe kõik vormid on minu jala all. Esimene intress, mille ma kaotan, on Abdulmuttalibi poja (minu onu) Abbasi intress. Mu kaaslased! Teadmatuse ajastul peetud veritasud on samuti täielikult kaotatud. Esimene veritasu, mille ma kaotan, on Abdulmuttalibi pojapoja (minu onupoja) Rabia veritasu.

Oo inimesed! Pühade (haram) kuude ümberpaigutamine, et saaks sõdida, on kahtlemata uskmatuse (kufr) suurendamine. See on asi, millega uskmatud eksiteele viiakse. Ühel aastal peavad nad (mõnda kuud) lubatuks (halal), järgmisel aastal kuulutavad selle keelatuks (haram). Nad teevad seda, et see vastaks nende kuude arvule, mille Ülev Allah on teinud lubatuks ja keelatuks. Nad teevad lubatuks selle, mille Allah Kõigekõrgem on keelanud, ja keelatuks selle, mille Allah Kõigekõrgem on lubanud.

Oo mu kaaslased! Me teeme hadži täpselt õigel ajal. Kuude järjekord on samasugune nagu ajal, mil Allah Kõigekõrgem need lõi. Pole mingit kahtlust, et aeg on pöördunud tagasi sellele kujule ja korrale, mis tal oli päeval, mil Allah Kõigekõrgem selle lõi.

„Oo Allah! Suurenda selle Koja au, ülevust, aukartust ja austust. Ja suurenda nende au, aukartust, austust ja headust, kes seda Koda hadži ja umraga austavad“ Hadith šarif

Oo inimesed! Täna on šaitan igaveseks kaotanud jõu taas rajada oma mõju ja võimu neil teie maadel. Kuid kui te – peale nende asjade, mille ma kaotasin – järgite teda tegudes, mida peate tühisteks, rõõmustab see teda. Hoiduge ka neist, et oma usku kaitsta!

Oo inimesed! Ma soovitan teil austada naiste õigusi ja karta selles asjas Allah Kõigekõrgemat. Te olete võtnud naised kui Allah Kõigekõrgema usaldatud vara; olete andnud Allah Kõigekõrgema nimel sõna ja teinud endale lubatuks (halal) nende au ja kasinuse. Teil on õigusi naiste suhtes ja neil on õigusi teie suhtes. Teie õigus naiste suhtes on see, et nad ei laseks kellelgi, kes teile ei meeldi, teie perekonna puutumatust rikkuda. Kui nad lasevad teie koju kellegi, kellega te ei ole päri, võite neid kergelt lüüa, et neid sellest eemale hoida. Naiste õigus teie suhtes aga on see, et te muretseksite neile seaduslikul viisil kogu toidu ja riietuse. Oo usklikud (mumin)! Ma jätan teile usalduse, millest kindlalt kinni hoides te iial teelt ei eksi. See usaldus on Allah Kõigekõrgema Raamat, Püha Koraan. (Teistes pärimustes on öeldud ka: „Minu sunna“ ja „minu Ahl al-Bait“.)

Oo usklikud! Kuulake hästi, mida ma ütlen, ja hoidke seda hästi meeles! Moslem on moslemi vend ja nii on kõik moslemid vennad. Kellelegi ei ole lubatud (halal) rikkuda ühtegi õigust, mis kuulub tema usuvennale, kui too seda ise heast südamest ei anna. Mu kaaslased! Ärge tehke ülekohut oma hingele (nafs), see tähendab iseendale. Ka teie hingel endal on teie üle õigus. Oo inimesed! Allah Kõigekõrgem on andnud igale õiguse omajale tema õiguse (Pühas Koraanis). Pärijale ei ole testamenti vaja. Laps kuulub sellele, kelle voodis ta sündis. Abielurikkujale (zina tegijale) jääb ilmajäetus. See alatu, kes väidab end põlvnevat kellestki teisest kui oma isast, või see tänamatu, kes väidab end kuuluvat kellelegi teisele kui oma isandale, langegu Allah Kõigekõrgema viha ning inglite ja kõigi moslemite needuse alla! Ülev Allah ei võta niisugustelt inimestelt vastu ei nende meeleparandust ega õiglast tunnistust. Oo inimesed! Teie Issand on üks. Ja ka teie isa on üks; te kõik olete Aadama (alaihis-salam) lapsed. Aadam aga on mullast. Allahi juures on teist kõige väärtuslikum see, kellel on kõige rohkem jumalakartust (takva). Araablasel ei ole mingit eelist mittearaablase ees. Eelis on ainult jumalakartuses. Kui teile määratakse ülemaks kas või vigane must ori ja ta juhib teid Allahi Raamatu järgi, kuulake teda ja kuuletuge talle. Süüdlast ei saa süüdistada millegi muu kui tema enda süü eest. Isa ei saa süüdistada poja kuriteo eest ega poega isa kuriteo eest.

Oo inimesed! Olge tähelepanelikud! Neid nelja asja ei tohi te mingil juhul teha:

1. Ärge omistage Allahile mitte midagi kaaslaseks.

2. Ärge tapke ülekohtuselt hinge, mille Allah on teinud puutumatuks (haram).

3. Ärge tehke zinat (abielurikkumist).

4. Ärge varastage.

Mind on käsitud pidada inimestega džihaadi, kuni nad ütlevad: „La ilaha illallah, Muhammadun Rasulullah“ (see tähendab, kuni nad saavad moslemiteks). Kui nad seda ütlevad, on nad kaitsnud oma vere ja vara. Nende aruandmine aga kuulub Allah Kõigekõrgemale. Oo inimesed! Homme küsitakse teilt minu kohta; mida te vastate?… Õilsad kaaslased vastasid: „Me tunnistame, et sa oled kuulutanud Allah Kõigekõrgema usku, täitnud oma kohuse ning andnud meile pärandussõnu ja nõuandeid.“ Siis tõstis meie isand Õilsaim Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) oma õnnistatud nimetissõrme, langetas selle koguduse poole ja ütles: „Ole tunnistajaks, oo mu Issand! Ole tunnistajaks, oo mu Issand! Ole tunnistajaks, oo mu Issand!“

Päeval, mil meie armas Prohvet pidas hüvastijätujutluse, saadeti alla suura al-Maida kolmas püha salm, mille tähendus on: „Täna olen Ma teie jaoks teie usu täiuslikuks teinud. Ma olen oma anni teile täielikuks teinud ja olen rahul, andes teile usuks islami…“ Kui meie isand Prohvet luges selle püha salmi õilsatele kaaslastele ette, hakkas hazrat Abu Bakr nutma. Kui õilsad kaaslased küsisid, miks ta nutab, ütles ta: „See püha salm näitab, et Allahi Sõnumitooja surm on lähedal. Seepärast ma nutan.“1

Pärast jutlust seisis ta Džabal ar-Rahma juures (vakfa). Õhtust namazi ta Arafatil ei sooritanud, vaid juhatas seda Muzdalifas koos öise namaziga. See öö veedeti Muzdalifas. Järgmisel hommikul seisis ta (vakfa) Mašar al-Harami juures. Pühade esimesel päeval suundus ta Muzdalifast Minasse. Teel ei peatunud ta Muhassari nimelises orus, mis oli olnud elevandiväe (ashab al-fil)2 peatuspaik, vaid läks sellest läbi. Ta jõudis Minasse. Seal ohverdas ta ise 63 ohvrikaamelit ja andis siis noa hazrat Alile. Ülejäänud ohverdas hazrat Ali. Pühade teisel, kolmandal ja neljandal päeval loopiti kividega džamraid ning zulhidždža neljateistkümnendal päeval enne hommikust namazi tuldi Baitullahi juurde ja tehti hüvastijätutavaf. Meie isand Allahi Sõnumitooja viibis Mekas 10 päeva, sooritas oma hüvastijätuhadži ja hüvastijätutavafi ning pöördus siis tagasi Mediinasse. Ta sooritas Masdžid an-Nabavis kaks rakaati namazi ja läks siis oma õnnistatud koju. Pärast hüvastijätuhadži läksid õilsad kaaslased tagasi sinna, kust nad olid tulnud, ja jutustasid sealsetele inimestele, mida Allahi Sõnumitooja oli teatanud ja käskinud.

Hidžra kümnenda aasta muud sündmused

Hidžra kümnenda aasta teine sündmus oli prohvetluse väitega esinevate valetajate ilmumine. Üks neist oli Jeemenis ilmunud Asvad al-Ansi. Meie armsa Prohveti käsul tapsid Jeemeni moslemid Asvad al-Ansi tema enda kodus. (Teine oli Musailima al-Kazzab. Pärast meie isand Prohveti surma saatis hazrat Abu Bakr Musailima vastu sõjaväe, mida juhtis Halid ibn Valid. Musailima tapeti Vahši (radijallahu anhu) käe läbi.)3

„Täna olen Ma teie jaoks teie usu täiuslikuks teinud. Ma olen oma anni teile täielikuks teinud ja olen rahul, andes teile usuks islami“ Al-Maida: 3

Oo maailma padišahh, oo mere ja maa Sultan!
Oo inglitest kõrgem, viimane ja võrratu Prohvet!
„Li maallahi vaktun“ annab teada sinu olekust;
sina oled elu kehale, maitse keelele, sultan südamele.
Ahmed, Muhammed, Mahmud – Allah kiidab sind alati;
sinu nimega lõpeb La ilaha illallah.
Selle peent saladust eksinu ei mõista ega tunne!
Rahman on kirjutanud sinu nime koos oma nimega.
Orjad, kes sind armastavad, saavad sultaniteks, mu šahh!
Istu mu südame troonile, oo mu võrratu padišahh!
Ma armastan sind nii väga, olgu mul patte kui palju tahes!
Ma usun, et armastajad saavad osa sinu heldusest.
Kuidas ma ei armastaks sind – sina oled hing mu kehas,
sinu pärast olen ma olemas, sina oled mu elu põhjus.
Sina oled veri mu soontes, sa oled mulle lähemal kui ma ise;
sina oled armastajate armastatu ja kõigi hingede kallim.
Sina oled rohi igale murele, sina oled tervendus igale hingele,
silmadele kohl, peale kroon, sina oled südamete sära.
Sina oled Habibullah, sina oled kõrgeimast kogust kõrgemal;
kes sind kas või pisut tunneb, ei saa koputada ühelegi teisele uksele.
Aulija juhataja, õpetlaste teejuht,
sinu tulek rõõmustas seitset taevast ja maad.
Tõe viimane Prohvet inimestele ja džinnidele!
Jäägu mulla alla need, kes ei ole teenrid sinu ukse ees.