HADŽ SAAB KOHUSTUSEKS
Hadž (palverännak), üks islami viiest tingimusest, tehti kohustuseks (fard) hidžra üheksandal aastal. Alla saadetud pühas salmis öeldakse tähenduse järgi: „Seal (Kaabas) on selged tunnused, Ibrahimi paik (makam). Kes sinna siseneb, on rünnaku eest kaitstud. Inimeste kohus Allah Kõigekõrgema ees, Tema fard on, et need, kes leiavad sinna tee (kes suudavad), sooritaksid selle Koja juurde hadži (ja külaskäigu). Kes seda fardi eitab – tõesti, Allah Kõigekõrgem ei vaja ühtegi maailma (Ta ei vaja midagi).“1 Meie isand, maailma uhkus (sallallahu alaihi va sallam), teatas selle Allah Kõigekõrgema käsu oma kaaslastele. Ta soovis ka ise teha hadži zulkaada lõpus. Kuid kui tuli sõnum, et ebajumalakummardajad teevad tavafi alasti, ei pidanud ta sobivaks nendega niisuguses olukorras koos olla. Hadži juhiks (amir) määras ta hazrat Abu Bakri, et too õpetaks inimestele hadži rituaale (manasik).
Hazrat Abu Bakri ja hazrat Ali saatmine hadžile
Sel aastal läksid õilsad kaaslased hazrat Abu Bakri juhtimisel kolmesajalise karavaniga Mekasse. Sel ajal saadeti alla suura Baraa esimesed pühad salmid. Neis teatati mõned lepinguid puudutavad sätted. Nende sätete teatavaks tegemiseks saatis meie armas Prohvet Mekasse ka hazrat Ali.2
Tollal araablaste seas levinud tava kohaselt teatas lepingu sõlmimisest või sõlmitud lepingu murdmisest see, kes oli selle ise teinud, või tema määratud sugulane. Selleks saatiski meie isand Prohvet hazrat Ali hadžikaravani järel Mekasse. Hazrat Ali jõudis karavanile järele ja nad sisenesid koos Mekasse.3 Hazrat Abu Bakr pidas jutluse (hutba) ja selgitas hadži jumalateenimist (ibadat). Õilsad kaaslased (alaihimur-ridvan) tegid hadži õpetatud põhimõtete järgi. Sel ajal kui hadži rituaale täideti, pidas ka hazrat Ali Minas paigas nimega Džamrat al-Akaba jutluse. Ta alustas oma jutlust sõnadega:
„Oo inimesed! Allahi Sõnumitooja saatis mind teie juurde.“ Seejärel luges ta suura Baraa esimese püha salmi. Siis ütles ta: „Mulle on antud ülesanne teatada teile neli asja.“ Need neli asja olid järgmised:
1. Keegi peale usklike (mumin) ei saa siseneda Paradiisi.
2. Pärast seda aastat ei tohi ükski ebajumalakummardaja Kaabale läheneda.
3. Keegi ei tee tavafi Kaaba ümber alasti. (Tol ajal tegid ebajumalakummardajad tavafi Kaaba ümber alasti.)
4. Kellel on Allahi Sõnumitoojaga leping, selle leping kehtib tähtaja lõpuni. Teistele on antud nelja kuu pikkune tähtaeg. Pärast seda ei ole ühelegi ebajumalakummardajale ei lepingut ega kaitset.
„Seal (Kaabas) on selged tunnused, Ibrahimi paik (makam). Kes sinna siseneb, on rünnaku eest kaitstud. Inimeste kohus Allah Kõigekõrgema ees, Tema fard on, et need, kes leiavad sinna tee (kes suudavad), sooritaksid selle Koja juurde hadži (ja külaskäigu)“ Al Imran: 97
Sellest päevast peale ei tulnud ükski ebajumalakummardaja Kaaba juurde ja keegi ei teinud enam Kaaba ümber alasti tavafi. Pärast nende asjade teatavaks tegemist said paljud ebajumalakummardajad moslemiteks. Kui hadži kohustus oli täidetud, pöördusid hazrat Abu Bakr ja hazrat Ali koos nendega olnud õilsate kaaslastega Mediinasse tagasi.4
Halid ibn Valid Jeemenis
Hidžra kümnendal aastal, rabi al-avvali kuus, läks meie armsa Prohveti käsul hazrat Halid ibn Valid neljasaja mudžahidiga Jeemeni lähedal elava Banu Haris ibn Kaabi hõimu juurde, et kutsuda seda islamisse. Meie isand Allahi Sõnumitooja käsu kohaselt kutsus hazrat Halid ibn Valid seda hõimu kolm päeva järjest islamisse. Nad võtsid kutse vastu ja said moslemiteks.
Päikese allikast voolaks alati külluse selget vett,
kui sinu haua uuendajal ehitusmeistril vett vaja oleks.
Põrgu hirm on süüdanud mu põlevas südames mure tule;
mu lootus on, et sinu heategude pilv sellele tulele vett piserdab.
Sinu kiituse (naat) õnnistusest on Fuzuli sõnad muutunud kalliskivideks,
nagu aprillipilve veetilk muutub kuninglikuks pärliks.
Ülestõusmispäeval, kui hooletuse unest ärgatakse
ja ärkvel silmad valavad igatsusepisaraid nagu vett,
on mu lootus, et ma ei jää Ülestõusmispäeval ilma,
vaid sinuga kohtumise allikas annab vett minule, kes ma janunen sinu näo järele.
Fuzuli
Hidžra kümnenda aasta sündmused
Hidžra kümnendal aastal levis islam üle kogu Araabia poolsaare. Nagu üheksandal aastal, nii tulid ka sel aastal inimesed Araabia igast nurgast suurte hulkadena Mediinasse ning võistlesid üksteisega, et pälvida au saada moslemiks ja jõuda igavese õnneni. Araabias ei olnud enam ühtegi jõudu, mis suudaks moslemitele vastu panna; islam valitses kõikjal. Ainult mõned juutide ja kristlaste hõimud ei olnud moslemiteks saanud.
Samal aastal saatis meie isand Õilsaim Sõnumitooja (sallallahu alaihi va sallam) Nadžrani kristlastele kirja ja kutsus neid islamisse. Nemad valisid neliteist inimest ja saatsid nad Mediinasse Allahi Sõnumitooja olekut ja eluviisi lähemalt uurima. Mõne aja pärast sõlmis saatkond rahulepingu. Mõned neist said hiljem omal soovil moslemiteks. Sel aastal suri Jeemeni valitseja Bazan. Kui tuli tema surmasõnum, jagas Allahi Sõnumitooja tema maa ja andis osa tema pojale Šahrile, osa Abu Musa al-Ašarile, osa Jaala ibn Umajjale ja osa Muaz ibn Džabalile.
Sel aastal saatis meie isand Prohvet valitsejad kõigisse paikadesse, kuhu islam oli levinud. Hazrat Ali saadeti kolmesaja mehega Jeemenis elava Mudlidži hõimu juurde, et kutsuda seda islamisse. Algul hakkasid nad vastu ja lasksid islami sõdurite pihta nooli. Sellele vastati kohe. Kakskümmend neist tapeti. Enamik hajus. Hazrat Ali (radijallahu anhu) ei lasknud kaaslastel vaenlast jälitada. Ta manitses neid ja kutsus neid uuesti islamisse. Nad võtsid kutse vastu ja tulid usule. Kiiresti pöördusid hazrat Ali ja kaaslased tagasi Mediina poole ning jõudsid Allahi Sõnumitoojale järele Mekas. Ka sel aastal, nagu üheksandalgi, tuli saadikuid üksteise järel. Üks neist oli Gamidi, teine Banu Hanifa saadik. Nad tulid Allahi Sõnumitooja jutule ja said moslemiteks.
Negusi õepoeg Firuz tuli ja sai moslemiks. Ka Abd al-Kaisist tuli saatkond ja nad said moslemiteks.
Sel aastal suri pooleteiseaastasena Allahi Sõnumitooja poeg Ibrahim. Kui Allahi Sõnumitooja kaotas selle oma südamekese, täitusid tema õnnistatud silmad pisaratega. Hazrat Ibrahim maeti Baki kalmistule Usman ibn Mazuni kõrvale. Tema oli esimene, kelle hauale piserdati vett.5
Su umma on abitu, ära vaata tema pattude peale,
ära lükka meid käega eemale ega põleta meid igatsusega Põrgus.
Halasta, ära põleta meid lahusoleku tules;
lühidalt – ära jäta maha oma süüdlast orja Galibi.
Sina oled Ahmed, Mahmud ja Muhammed, mu isand,
sina oled meile Tõe kinnitatud sultan, mu isand.
Şeyh Galib
„Hoiduge rõhutu needmisest. Rõhutu dua ja Kõigekõrgema Allahi vahel ei ole ühtegi eesriiet“ Hadith šarif
Islami levik Araabia poolsaarel
