BANU NADIRI SÕJARETK
Amr ibn Umajja (radijallahu anhu), kes oli Maunas vangi võetud, vabanes köidikutest ja kohtas Mediinasse naastes teel kaht Banu Amiri ebajumalakummardajat. Ta tappis need kaks uskmatut. Need kaks olid Allahi Sõnumitooja kaitse all, kuid Amr ei teadnud sellest. Ta tuli Mediinasse ja jutustas juhtunust Allahi Sõnumitoojale. Meie isand Prohvet ütles, et Amr oli eksinud, ja käskis maksta nende veraha nende pärijatele.
Banu Amiri ja Banu Nadiri hõimude vahel valitses sõprus. Banu Nadir austas ka naabriõigusi. Seetõttu oli selle veraha asjus vaja Banu Nadiri hõimu vahendust.
Pärast Uhudi lahingut, hidžra neljanda aasta rabi al-avvali kuus, võttis Allahi Sõnumitooja õilsatest kaaslastest kaasa hazrat Abu Bakri, Umari, Ali, Zubairi, Talha, Saad ibn Muazi ja Usaid ibn Hudairi (radijallahu anhum) ning läks Banu Nadiri juurde. Nad selgitasid asja. Need teatasid, et on valmis aitama nende kahe uskmatu veraha maksta, ja palusid veidi oodata, kuni nad süüa valmistavad. Sõnumitooja alaihis-salam istus sel ajal, selg vastu selle maja seina, kus nad viibisid, ja kaaslased istusid tema ümber. Sel hetkel ütles Hujai ibn Ahtab: „Oo juudid! Iial ei avane teil enam võimalust leida Muhammed nii kaitsetuna. Mingu üks teist selle maja katusele ja visaku sealt talle kivi pähe, siis saame temast lahti.“ Amr ibn Džahaš ütles: „Mina teen seda.“ Kuigi Sallam ibn Miškam püüdis neid igati sellest tagasi hoida, ei aidanud see. Ta ütles: „Loobuge sellest. Talle antakse sellest teada. See murrab meie lepingu. Sellest võib tulla palju halba.“ Banu Nadiri juudid ei kuulanud teda. Sel hetkel tuli Džibril alaihis-salam ja andis sellest meie armsale Prohvetile teada. Meie isand Prohvet ei öelnud kaaslastele midagi, vaid tõusis, otsekui läheks mingit asja ajama, ja läks Mediinasse. Nii jäi mõrvakatse tulemuseta.
Seejärel saatis maailmade isand Muhammed ibn Maslama lepingu murdnud juudi hõimu juurde ja ütles: „Mine Banu Nadiri juutide juurde! Ütle neile: ‚Allahi Sõnumitooja saatis mind teie juurde teatama oma käsku: lahkuge minu maalt! Ärge elage siin koos minuga! Te sepitsesite minu vastu mõrvaplaani. Ma annan teile kümme päeva aega. Kes teist pärast seda tähtaega siin nähakse, sellel raiutakse pea maha.‘“
Kui hazrat Muhammed ibn Maslama selle käsu edasi andis, hakkasid nad hirmust teekonnaks valmistuma. Kuid munafikide pealik Abdullah ibn Ubai saatis neile sõna: „Ärge mingil juhul lahkuge oma kindlusest. Ärge jätke maha oma vara ja kodumaad. Me tuleme teile appi kahe tuhande oma mehega.“
Sellest teada saades asus maailmade isand koos oma õilsate kaaslastega teele Banu Nadiri kindluse vastu, mis asus Masdžid an-Nabavist nelja kilomeetri kaugusel. Mediinasse jäeti asemikuks hazrat Ibn Umm Maktum. Lippu kandis hazrat Ali. Kindlus piirati ümber ja algas piiramine. Juudid, kes olid varem õilsaid kaaslasi välja kutsunud, ei julgenud kindlusest välja tulla. Ka munafikide abi ei saabunud.
Õilsad kaaslased võtsid kindluse ümbruse kontrolli alla ega lasknud isegi lindu läbi. Rohkem kui kakskümmend päeva kestnud piiramise lõpus alistusid juudid. Nad jätsid kõik oma relvad, kulla ja hõbeda moslemitele; osa neist saadeti välja Šaami (Süüriasse), osa Haibarisse. Nii jäi Mediina piirkonda juutidest alles ainult Banu Kuraiza.1
„Juudid kavatsesid mind tappa! Kui Džibril sellest mulle teatas, tõusin ma püsti!“ Hadith šarif
Hidžra neljanda aasta tähtsad sündmused
Sel aastal ilmutati püha salm, mis keelas alkohoolsete jookide joomise.2 Meie isand Prohveti õnnistatud abikaasade hulka kuulunud hazrat Zainab bint Huzaima suri kolmekümneaastasena, kaheksa kuud pärast rabi al-ahiri kuud, mil talle sai osaks au saada Allahi Sõnumitooja abikaasaks.3 Samal aastal sündis hazrat Ali ja hazrat Fatima teine laps hazrat Husain.4 Hazrat Umm Salama abikaasa, kes oli Uhudi lahingus haavata saanud ja hiljem suri, oli jätnud maha mitu last. Meie ema Umm Salama oli eakas ja sattus raskesse olukorda. Meie armas Prohvet tundis temast suurt kaastunnet, näitas talle halastust ja austas teda, võttes ta naiseks.5
Fatima bint Asadi surm
Sel aastal suri ka hazrat Ali ema Fatima bint Asad.6 Meie armas Prohvet kurvastas selle pärast väga ja ütles: „Täna suri mu ema!“ Pärast oma vanaisa Abdulmuttalibi surma oli meie armas Prohvet kasvanud tema juures. Kui ta oma prohvetlusest teatas, sai Fatimale kohe osaks moslemiks saamise au. Seetõttu pidas Universumi Sultan teda emaks ja austas teda väga. Kaastundest tema vastu võttis ta seljast oma õnnistatud särgi ja käskis selle talle surilinaks panna. Kui ta oli juhtinud tema matusenamazi (džanaza), teatas ta, et namazil oli kohal seitsekümmend tuhat inglit. Ta läks hauani ja laskus sellesse. Et hauaelu oleks naisele mugav ja meeldiv, tegi ta haua nurkade poole liigutusi, otsekui laiendaks seda, ja heitis seejärel hauda pikali.
Kui ta hauast välja tuli, olid tema õnnistatud silmad pisaraid täis ja tema õnnistatud pisarad olid langenud hauda. Oo mu Issand! Milline halastus see oli!… Ja kui õnnelik oli see naine!… Isegi hazrat Umar ei suutnud end tagasi hoida ja küsis: „Mu hing olgu sulle ohvriks, oo Allahi Sõnumitooja! Sa tegid sellele naisele seda, mida sa ei ole teinud kellelegi teisele!“ Siis ütles meie armas Prohvet, ustavaist ustavaim: „Pärast Abu Talibit ei ole keegi mulle nii palju head teinud kui see kallis naine. Ta oli mu ema. Kui tema enda lapsed olid näljas, tegi ta kõigepealt minu kõhu täis. Kui tema enda lapsed olid tolmused ja mullased, kammis ta kõigepealt minu juuksed ja võidis neid roosiõliga. Ta oli mu ema! Ma panin talle surilinaks oma särgi, et teda riietataks Paradiisi rõivastesse. Ma heitsin hauas tema kõrvale pikali, et hauaelu oleks talle leebe ja kerge. Džibril tõi mulle Allah Kõigekõrgemalt sõnumi: ‚See naine on Paradiisi asukas.‘“ Seejärel tegi ta meie ema Fatima bint Asadi eest sellise dua: „Allah Kõigekõrgem andku sulle andeks ja tasugu sulle. Oo mu ema! Allah Kõigekõrgem halastagu sinu peale. Sa toitsid mind, kui ise olid näljas. Sa ei riietanud ennast, vaid riietasid mind; ise ei söönud, vaid söötsid mind. Elu andja ja surma andja on Allah Kõigekõrgem. Tema on alati elav. Tema ei sure. Oo Allah! Anna mu emale Fatima bint Asadile andeks! Õpeta talle tema vastus (hudždža). Laienda tema hauda. Oo Allah, halastajatest halastavaim! Minu, prohveti, ja varasemate prohvetite õiguse nimel võta see minu dua vastu.“
Hidžra neljanda aasta muud tähtsad sündmused
Suri hazrat Usmani ja meie isand Prohveti tütre hazrat Rukajja kuueaastane poeg Abdullah. Maailmade isand juhtis oma lapselapse matusenamazi ja pani ta ise hauda. Ta oli väga kurb ja tema õnnistatud pisarad langesid hauda. Ta püstitas oma õnnistatud kätega hauakivi ja ütles: „Allah Kõigekõrgem halastab nende oma teenrite peale, kes on halastavad ja pehme südamega.“7
Sina oled sõnumitoojate sultan, kuulsusrikas šahh, mu isand.
Sina oled abituile igavene õnn, mu isand.
Sina oled jumalikus nõukojas esimene, mu isand.
Sina oled kinnitatud „La-amruk“-kuulutusega, mu isand.
Sina oled Ahmed ja Mahmud ja Muhammed, mu isand.
Sina oled meile Tõe kinnitatud sultan, mu isand.
Sinu olemus on kalliskivi, mis annab sära puhastele hingedele.
Sinu ukse tolm on paik, kus inglid oma põski hõõruvad.
Sinu pilk on jumaliku ilmumise palge peegel,
Abu Bakr, Umar, Usman ja Ali on sinu sõbrad.
Sina oled Ahmed ja Mahmud ja Muhammed, mu isand.
Sina oled meile Tõe kinnitatud sultan, mu isand.
Sinu hutbat loetakse igaviku maa minbarilt.
Sinu otsus kehtib kohtupäeva kohtus.
Sinu tulekut tervitav ülistuslaul kõlab Allahi Arši juures.
Sinu auväärseid nimesid meenutatakse maa peal ja taevas.
Sina oled Ahmed ja Mahmud ja Muhammed, mu isand.
Sina oled meile Tõe kinnitatud sultan, mu isand.
Şeyh Galib
„Pärast Abu Talibit ei ole keegi mulle nii palju head teinud kui see kallis naine (Fatima bint Asad). Ta oli mu ema“ Hadith šarif
Väike Badri sõjaretk